AUDENTES: KÜSIMUS EI OLE, KAS, VAID KUIDAS VEEL PAREMINI?

Transkript

1 AUDENTES: KÜSIMUS EI OLE, KAS, VAID KUIDAS VEEL PAREMINI? KOHTUNIKE TÖÖVARI PLAY-OFF IS HIND 3,95 BASKETBALL NR 114 SUVI 2016 KMLI STATISTIKA EDASIJÕUDNUILE AUDENTESE HOOAJA ANALÜÜS KADRI-ANN LASSI PORTREE KORVPALLISÕNASTIK II OSA SERBIA IMEKLUBI TOIDAB NBAD I S SN BASKETBALL 1

2 HIND 3,95 BASKETBALL NR 113 MAI 2016 BASKETBALL 1 I S SN GOODBYE TO YESTERDAY: MAIK-KALEV KOTSAR JÄTKAB ARENGUT USAS KALEV 1991 VÕIDUST MÖÖDUS VEERANDSADA AASTAT NR 113 MAI 2016 FIBA VS EUROLIIGA ANALÜÜS CRAMO HOOAJALE ÜHISLIIGAS KORVPALLITERMINITE SELETAV SÕNASTIK BB EHK ILF JA PETROV RIIA GASTROLLIL POSTER: KAWHI LEONARD 1182 TALLINNA TRIUMF VAIDLUS KALENDRI ÜLE: J. ALLIK VS EKL 18 FIBA VS EUROLIIGA ASI SELGEMAKS 20 TEEKOND NSVLI KULLANI KALEV/CRAMO HOOAJAL IDAS JOON ALL 34 KORVPALLI- JA KULTUURIREISIL RIIAS 44 KORVPALLI SELETAV SÕNASTIK 50 PERSOON: KOTSAR POISS, KELLELE EI LOODETUD 58 NAISTE HOOAEG TAHAVAATEPEEGLIS 63 USUTLUS HEIKO RANNULAGA 66 AJALUGU: A EESTI MEISTRIVÕISTLUSED 71 PHIL JACKSONI RAAMAT PÜHAD RÕNGAD 72 NBA NELI LEHEKÜLGE 76 JÄRJEJUTT SAJANDI PARIM MEESKOND NSV LIIT 79 NOORE ANKEET: SANDER VIILUP Mõttekäike äikesest äikeseni Unetus Tallinnas. Aknast paistavad Kaarli kiriku tuled, autod müravad mööda hoolimata sügavast ööst. Koos unetusega on üle aastate siginenud harjumus vaadata ühe silmaga NBA play-off i. Ükspäev juhtus nii, et vaatasin Toronto-Miami konverentsi finaali ja uinusin, arvuti süles, teadmisega, et Toronto jäi raske võitlusega peale (hoian Torontole pöialt, sest seal mängib Luis Scola). Järgmisel hommikul selgus, et see oli kolmanda veerandaja lõpp ja jõhkra viimase veerandajaga oli Miami siiski peale jäänud. On paus. Eelootus. Kohe selgub Euroliiga meister, algab Alexela KMLi finaalseeria, Siim-Sander Vene alustab Leedus finaalseeriat, NBAs algavad poolfinaalid, kolm nädalat jääb jalgpalli EMini. Kui tsiteerida Artur Alliksaart, siis Tundeid tuleb eelpingestada, mõtteid järelhingestada. Kaotust seletada on palju huvitavam, kuid ajakirjanikule raskem läbi viia. See otseselt ei puutu asjasse, kuid juunikuu umbes 116 lk numbris loodame lugeda Gert Kullamäe, Alar Varraku ja Indrek Visnapuu analüüsi ( järelhingestust ) TÜ/Rocki, Kalev/Cramo ja Noortekoondise hooaja kohta. Olgu, meie kaanelugu on Kalevi a ajaloolisest ja kordumatust NSV Liidu viimasest tiitlivõidust. Kuid käesoleva numbri persoon on Maik-Kalev Kotsar, noor pallur, kellest aastapoolteist tagasi palju ei teatud. Ent 211 cm pika noore, kes on läbi oma noore treeningukarjääri mänginud kõigil positsioonidel, tulevik paistab lootusrikas. Loodame, et Lõuna-Carolina briisid hoiavad poisi pea selge. Nii et ärge imestage, et temast on meie persoonilugu. Ehk kolme aasta pärast annate selle meile andeks. Lõpetuseks tahaks juhtida tähelepanu, et (vt lk 71 tutvustust) lõpuks on huvilistele eesti keeles saadaval Phil Jacksoni Pühad rõngad. Raamat, mis võiks igal noorel treeneril olla öökapil. Nagu mõni teinegi korvpalliraamat. Ja mitte ainult korvpalliraamat. Ilmselt seisis härra Zeni öökapil pigem Lao-Zi Daodejing. PS! Eelmise numbri palliloo õigeid vastuseid laekus seitse. Fortuuna kingib FIFAA-lt Spaldingu palli Ülle Õunale. Toimetus võtab temaga ühendust. Küsimus oli: Millist korvpalli kannab endaga alati kaasas üks õigemaid eestlasi, igipõline kekaõps Toivo Äss Veermaht? Õige vastus on Rucanor. Ning üks õiendus veel aasta NSV Liidu MV finaalis ei mängitud mitte Molteni (nagu möödunud numbri palliloos kirjutasime), vaid Mikasaga. Aldo Maksimov aldo@basket.ee TOIMETUS VASTUTAV VÄLJAANDJA: Keio Kuhi VÄLJAANDJA: MTÜ Eesti Korvpalliliit, info@basket.ee PEATOIMETAJA: Aldo Maksimov aldo@basket.ee TOIMETAJA: Maria Kristiina Prass, maria@basket.ee TOIMETAJA-KEELETOIMETAJA: Mari Kikerpill KEELETOIMETAJA: Mirjam Nikolai TURUNDUS, REKLAAM: Oliver Läll TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Jüri Ratas, Tarmo Paju, Kersti Sirel, Indrek Raudkivi, Rein Järva, Indrek Visnapuu, Toomas Annuk, Mait Käbin, Marko Parkonen, Aap Tänav, Kati Rausberg, Priit Ilver TRÜKK Kroonpress EXPRESS POST tellimine@expresspost.ee REKLAAM reklaam@basket.ee PÕHJAMAADE ÖKOMÄRGIS Trükitoode BASKETBALL 3

3 PERSOON INFO MUUDATUSTE KOHTA EESTI KORVPALLILIIDU SEKRETARIAADIS 1Tänu Audentese projekti toetajatele on taas võimalik välja panna poiste osakonna võistkond KMLi ja Saku I liigasse ning tüdrukute võistkond naiste ühisliigasse. 2-6 Korvpall lasteaedades EKLi algatatud projekt, mis toimib tänaseni, ja EKL toetab seda oma eelarvest, lisaks toetab Sportland inventariga. 3EKL avab üle-eestilise rahvaliiga, see on siis n-ö III liiga asemel. 5Viis noortekoondist osaleb sel suvel EMil. 11 Kokku korraldab EKL 11 noortekoondise tegevust, lisaks täiskasvanute koondiste oma. 12 EKL toetab EYBLi etappide korraldajaid. Mullu oli meil võistkondi EYBLis Suurprojekt 100 kooli tuleb sügisel taas. 4 BASKETBALL % Alexela KMLi põhihooaja mängudest on nähtavad Delfi TVs. 200 Eesti Korvpalliliit sõlmis mais uued lepingud ASiga TV3 ja Ekspress Meedia ASiga, mis tagab korvpalli nähtavuse vähemalt järgmisel kolmel aastal veelgi suuremas mahus. Eeloleval hooajal ootab kokku ees 200 mänguülekannet Delfis ja TV6s Neljandat hooaega järjest lisab EKL kohtunike tasude suurendamiseks eelarvest vahendeid, sellel aastal 5014 eurot EKL korraldab juba mitmendat aastat minivanuseklassi ilma osalustasuta, see läheb EKLile maksma eurot EKL panustab 3x3 korvpalli eurot, mis sisaldab muu hulgas koolispordiliigasid, koondiste osalemist tiitlivõistlustel ja toetust tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste korraldamisele Noortespordile eraldatav raha spordimeisterlikkus eurot aastas (varem ). Korvpallimaailm areneb ja muutub kiiresti, nii ka meie! Sooviga olla efektiivne ja olla muudatustega kaasas oleme teinud mõned muudatused Eesti Korvpalliliidu sekretariaadis alates 1. juulist Käesolevaga informeerime teid sekretariaadi uuest koosseisust ja kontaktandmetest järgnevalt. Kontaktandmed hõlmavad nii põhikohaga kui ka osalise koormusega töötajaid ning alalõikude eest projektipõhiseid vastutajaid. Peasekretär; üldjuhtimine, meeste koondis Keio Kuhi keio@basket.ee, Büroojuht/juhiabi Kristel Jurno info@basket.ee, Tehniline sekretär / seenioride korvpall Ants Eek ants@ basket.ee Raamatupidamine raamatupidamine@basket.ee Treenerite koolitusjuht Kersti Sirel ksirel@tlu.ee Võistluste divisjon Liigade juht; kõikide liigade üldjuhtimine ja korralduse tagamine Raiko Matsalu raiko@basket.ee Koondiste juht; naiste koondis, noortekoondised, 3x3 koondised Jörgen Kippel jorgen@basket.ee Meeste liigade projektijuht; Alexela Korvpalli Meistriliiga, Saku I liiga, Saku II liiga ajakavad, registreerimine Anneliis Annus anneliis@basket.ee Naiste ja tüdrukute liigade juht; Eesti-Läti ühisliiga, Apollo Korvpalliliiga, tüdrukute liigade tegevuse korraldamine Rosemary Rits rosemary@basket.ee Poiste liigade ja koondiste projektijuht Martin Rebane martin@basket.ee Rahvaliiga Kristjan Jääts rahvaliiga@basket.ee Kohtunike divisjon Rahvuslik instruktor / kohtunike koolitusjuht; kohtunike koolituste korraldamine, Alexela Korvpalli Meistriliiga kohtunike määramine, regioonijuhtide töö korraldamine Aare Halliko aare@basket.ee Kohtunike regioonijuhid (regionaalsete koolituste korraldamine, kohtunike määramine Eesti meistrivõistlustele) Põhjaregioon Alex Talisainen alex@basket.ee, Lõunaregioon Risto Visnapuu risto@basket.ee, Lääne-Virumaa Mikko Virkala mikko@basket.ee, Ida-Virumaa Toomas Nõmmiste toomas@basket.ee, Lääneregioon Aivar Palu aivar@basket.ee, Turundus ja kommunikatsioon *Turundusjuht Raigo Häelme raigo@basket.ee, *Turunduse projektijuht Dagne Mändoja dagne@basket. ee, *Kommunikatsioonijuht / ajakirja Basketball toimetaja Aldo Maksimov aldo@basket.ee, *Uue meedia kommunikatsioon Sten-Erik Unt sten@basket.ee

4 Tekst: Jaan Allik Suvi kestab veel Kodune korvpallihooaeg otsas. Lõpp läks igavaks. Poolfinaalides ja finaalis puudus tegelikult ju igasugune pinge (sorry! Rock, te saite oma ainsa võidu finaalis lihtsalt seepärast, et Cramo tahtis seeriat kodus lõpetada). Ainsana pinget ja ettearvamatust pakkunud pronksiseeria lõppes ka liiga vara ära. KOLUMN Kui enamik play-off i aga maha arvata, siis oli kindlasti üks viimase 20 aasta huvitavamaid hooaegu. Kuus võrdset mansat, omaette mugavustsoonis Rock ja kindel liider Cramo kujul. Ja muidugi Audentes! Sõna Audentes korvpallikontekstis kuulmine peaks kossusõbrale kohe naeratuse näole tooma. Ma ei tea, kas mina absoluutse korvpallivõhikuna olen liiga optimistlik, aga hoolimata sellest, et sel aastal silma pähe ei saadud, tundub mulle meie korvpalli tulevik olulisemalt helgem kui veel mõni aasta tagasi. Isegi see Veideka punt, mis omal ajal Euroopas tegusid tegi, ei olnud minu arust nii hea kui see sats, mis nüüd juulikuus Kreekas U20 EMi mängis (hoolimata kaotustest ja kriitikast), ja U16 (mängivad augustis Poolas) on ju veel perspektiivikam. Pöidlad pihku! (Kuna ajakiri ilmub aga alles kusagil juuli lõpus, siis sain siia lisada värske info valguses nii palju, et tõenäoliselt oleks pidanud pöialt hoidma kusagil mujal ja mitte endal... Rohkem polegi eemalt vaadates selle U20 koondise Kreeka esituste kohta midagi öelda). Tulles veel tagasi koduse liiga juurde, on muidugi kahju, et Cramo üleolek oli nii suur. Siinkohal oleks paslik kiita Cramo tagatuba, kes suudab juba ei tea mitmendat hooaega leida ka poole hooaja pealt meeskonda vajalikke ja väga häid korvialuseid jõude (Petrukoniseid on ikka vaja vähemalt kolme, et ühest Kingast jagu saada eriti, kui Sokk mängu juhib ja meeskonnas on Curry). Läti liiga lõpplahendus oli aga korvpallisõbrale tõeline ulme. VTBd mängiv Riia VEF ehk siis lõunanaabrite Cramo, kus on palgalehel vähemalt kuus tasemel leegonäri (ümber pingi jooksis neid seal tegelikult isegi veel rohkem), sai finaalseeria otsustavas mängus tappa (seeria 3 : 4) noorte ja vanemate Läti kuttide käest, kes vana kavala rebase, Šķēle ja ühe (ÜHE, numbriliselt 1) leegionäri (kes liitus alles hooaja lõpu poole) veetuna tegid suurepärase hooaja. See oleks ka Eestis minu unelmate võistkonna ideaalmudel. Arvan, hiljemalt kahe aasta pärast, ei mängi eestikate finaalis enam Cramo ja Tartu (mis tahes nime ta ka ei kanna) meeskonnad. Vaid mängivad Cramo ja noortest vihastest Eesti kuttidest meeskond, kellel on juures üks-kaks kogenud veterani ja üks heal tasemel välismängija. Ja loomulikult loodan ma, et see meeskond on Pärnu. Kristjan teeb Saapamaal ühe hooaja NOORED KOSSUMEHED, TEIE PEAKS PRAEGU PÄRAST BASKETBALLI LÄBILUGEMIST KOHE JÕUSAALI POOLE LEEKIMA. SEEJÄREL METSAJOOKSU TEGEMA JA PÄRAST ÕHTUSÖÖKI VEEL PIMEDANI RANNAVOLLET MÄNGIMA. veel ära, siis tuleb koju, võtab mõne sõbra (mitte Andrese) väljamaalt kaasa ja viib Pärnu finaali. Lõbu läbi! See käib ainult kossufännide kohta. Noored kossumehed, kes tahavad aga tegijateks saada, teie peaks praegu pärast värske Basketballi numbri läbilugemist kohe jõusaali poole leekima. Seejärel metsajooksu tegema ja pärast õhtusööki veel pimedani rannavollet mängima. Kui üksi treenimiseks ei suuda piisavalt motivatsiooni leida, siis Facebooki korvpalligrupist leiab infot suvel toimuva noortele suunatud korvpallilaagri (või oli see lausa akadeemia) kohta. Uurige järele! Ilusat sportlikku suve kõigile! BASKETBALL 5

5 PERSOON Tekst: Aldo Maksimov Fotod: Joosep Martinson Mis hoiab HEITI HÄÄLT töös, mis teda inspireerib, tegutsema paneb? Kas ta muidu ei oska olla? Ei oska. Ütlesin seda koolilastele eelmisel sügisel ettevõtluspäeval, et Euroopas on vägagi stagneerunud ühiskond. Meil on väga vana ühiskond, eks ole, ja see ühiskond on suure maailma majanduse mõistes hukas; on hukas seetõttu, et kõiksugused sotsiaaltoetused on aetud niivõrd suureks, et inimestel puudub motivatsioon töö tegemiseks. See ei motiveeri. Euroopas üleüldiselt. Kui sa ka midagi ei tee, saad kuidagi hakkama. Euroopas tervikuna on olukord selline, et inimene läheb hommikul kell kaheksa tööle, kella viieni teeb seda, mida ülemus ütleb, läheb uuesti koju ja teeb magamaminekuni seda, mida naine ütleb. Ja selle tulemusena on mees frustreeritud ja see ei loo mitte mingisugust lisaväärtust. Aga mina lähen hommikul kell kaheksa tööle, teen seda, mida ise tahan, ütlen inimestele, mida nemad tegema peavad, ja kui ma õhtul kell kaheksa koju lähen, siis mul on täiesti savi, mida naine ütleb. Teen seda hea meelega, sest ma ei viitsigi ise mõelda. Mina olen rahul, naine on rahul ja kuidagi saab leiva ka lauale, eks. Mingi lisaväärtus rahvamajandusse tekib sellest ka veel kokkuvõttes. 6 BASKETBALL

6 LOE EDASI LK 30 BASKETBALL 7

7 PERSOON 8 BASKETBALL

8 Tekst: Maria Kristiina Prass Fotod: Joosep Martinson Kadri- Ann Lass esindab USAs Eesti Nokiat Kui Eesti Nokia on meie töökad neiud ja naised, siis on Kadri- Ann Lass üks neist, kes meid USA naiste ülikoolikorvpallis säravalt esindab. Ka poisse on meilt viimasel ajal ookeani taha läinud ja seal mõnevõrra suuri tegusidki teinud, kuid Kadri-Anni kujul on hetkel tegu silmapaistvaima neiuga, kes selle tee jalge alla võtnud. LOE EDASI LK 48 BASKETBALL 9

9 NOORED Tekst: Maria Kristiina Prass, Aldo Maksimov Fotod: Siim Semiskar, Joosep Martinson G4Si Noorteliiga lõppakord: finaalid ja hooaja kokkuvõte Hooaja 2015/2016 G4Si Noorteliiga oli teist tegu kui eelmistel aastatel. Esimest korda olid võistkonnad jagatud asetuse ja tulemuste järgi tugevusdivisjonidesse. Samuti hakkas kehtima kahe vanuseklassi reegel, mis tähendab, et noor võis mängida kahes võistlusklassis. Tagantjärele võib öelda, et need muudatused tulid sportlikus mõttes korvpallile kasuks ja ravisid noorteliigade kroonilisi vaevusi. Ning mis puudutab oodatud kevadisi final four e, siis neis sai kohati näha väga head, ühtlast ja võitluslikku korvpalli. Vaid mõnes vanuseklassis jättis tase soovida ja võis tekkida küsimus, kuidas üks või teine võistkond üldse finaalideni välja jõudis. 10 BASKETBALL

10 LOE EDASI LK 26 BASKETBALL 11

11 OLEMUS ROBERT RAAMAT mees, kes teadis ussisõnu Tekst: Aldo Maksimov Fotod: Joosep Martinson Robert Raamat on mees, keda võiks eelkõige teada treenerina. Ta jõudis ka Eesti meistriliigas medalitele, kuid asjassepühendunud hindavad esimese asjana siiski tema tööd 1990ndate keskel Eesti noortekoondisega, millega tehti tegusid Euroopas. Ma isegi tänasel päeval näen vaimusilmas neid hetki enda ees, mis tookord seal Türgimaal aset leidsid, 20 aastat tagasi. Lappasin eile ka enne siia tulekut neid tolmuseid protokolle. Need on mälestused, mis neelavad nagu haldjamets... Kui sa korvpallile näpu annad või ütleme nii, kui peaksin uuesti andma, siis ta võtab sind üleni. 12 BASKETBALL

12 LOE LK 56 BASKETBALL 13

13 KORVPALLIVÄLJAKUTE VALITSEJAD Tekst: Maria Kristiina Prass Fotod: Siim Semiskar Korvpalliväljakute valitsejad Korvpalliväljakute valitsejad on rubriik, mis võtab kokku kuu parimad mängijad kõigi meie regioonide täiskasvanute liigadest. Kuna enamik liigasid lõpetas play-off iga juba aprillis, oleme suvenumbris keskendunud hoopis eelmise hooaja kokkuvõtetele. Et meil ka kodukamaral palju kiitmist väärivaid oli, räägimegi seekord nendest! Noortespordis tunnustas alaliit nii parimaid mängijaid kui ka klubisid. Hooaja parim tüdrukute klubi on tänavu Audentese Spordiklubi, poiste parim on Rocki Korvpallikool. Parima tüdrukute treeneri au sai endale Janne Rits (BC Kalev Star/Tallinna SK), poiste juhendamise eest tõstetakse esile Toomas Kandimaad (Rocki Korvpallikool). U14 arvestuses valiti hooaja parimateks Anna Gret Asi (Tartu Kalev) ja Johannes Kirsipuu (BC Raplamaa). U16 vanuseklassi silmapaistvaimad olid Victoria-Ida Vähi (Audentese SK) ja Joonas Anton Jürgenstein (Salva/ Rock). U18 parimate tiitlid said endale Mariann Adelbert (BC Kalev/Cramo) ja Sander Raieste (KK Viimsi/Kesklinna KK). HOOAJAL 2015/2016 VALITI APOLLO NAIS- TE KORVPALLILIIGA parimaks Kati Rausberg, kes esindab Audentese SKd. Naiste korvpalli meistriliiga (NKML) valis parimad tähtede viisikusse, kuhu kuulus nelik 1182 Tallinnast Birgit Piibur, Pirgit Püü, Mailis Pokk, Laina Mesila-Kaarmann ja Tallinna Ülikooli mängija Trine Kasemägi. NAISTE MEISTRILIIGA parim kaitsemängija on Annika Köster (1182 Tallinn) ja parimaks noormängijaks valiti Sandra Tael (Audentese SG/Noortekoondis). Parim treener on võistkonna meistriks tüürinud Howard Frier (1182 Tallinn)! ALEXELA KORVPAL- LI MEISTRILIIGA tähtede viisikus on tänavu Sten- Timmu Sokk (BC Kalev/Cramo), Gregor Arbet (BC Kalev/Cramo), Indrek Kajupank (Rapla AVIS), Kristjan Kitsing (TTÜ KK) ja Shawn King (BC Kalev/Cramo). Liiga parimaks kaitsemängijaks valiti Janar Talts (Tartu Ülikool/Rock), parima noormängija tiitli sai Norman Käbin (Pärnu Sadam) ja aasta treeneri tiitli sai samuti meistritiitliga pärjatud Alar Varrak (BC Kalev/Cramo). AASTA NAISKORVPALLU- RINA tunnustas Eesti Korvpalliliit Merike Andersoni, kes tuli Braine i Castorsi ridades taas Belgia meistriks ja kel on leping sama klubiga ka järgmiseks aastaks. Lisaks on Andersoni kanda mõistagi ka Eesti koondise kapteni vastutusrikas roll. AASTA MEESKORVPAL- LURIKS valis alaliit Kristjan Kanguri. Samuti Eesti koondise kaptenina teenis Kangur tänavu leiba Itaalia meistriliiga meeskonnas Varese Pallacanestro, kes jäi kohalikus meistriliigas napilt play-off ist välja, kuid tuli FIBA Europe Cupil tugevale teisele kohale! Ka Kangur jätkab praeguses koduklubis järgmiselgi hooajal. Korvpalliliit ja Basketballi toimetus õnnitlevad ka tagantjärele südamest kõiki tublisid ning teevad sügava kummarduse teistelegi, kes tunnustust saanud ja Eesti korvpalli arengule ühel või teisel moel kaasa aidanud. Täname kõiki mängijaid, treenereid ja poolehoidjaid ning jääme suure huviga ootama, mida varsti algav hooaeg meile toob! 14 BASKETBALL

14 Tekst: Aldo Maksimov, EKLi kommunikatsioonijuht Mõttetud mehed ehk Kes siis vastutab noorte tulemuste eest? Pärast U20 noormeeste 19. kohta EMi B-divisjonis on mitmetes kirjutistes ja sõnavõttudes välja öeldud, et sellise jama eest peab keegi vastutama. 30. augustil tegid seda ühtaegu nii Märt Roosna Eesti Päevalehes kui ka Peep Pahv Postimehes vanad sõbrad ajakirjanduspõllult. Korvpall on järelikult ala, mille noorte tulemuste eest tuleb vastutada, erinevalt paljudest teistest aladest, kus vastutust ei nõuta ka täiskasvanute seas. Aga see selleks. Kui meeskonnal läheb kehvasti, vastutab peatreener ja halvemal juhul peab ta oma ametipostilt lahkuma. Vahel teeb ta seda ise, vahel teda sunnitakse seda tegema. Sama käib ka Eesti meeste rahvuskoondise kohta. Ning kehtib ka naiste puhul. Mis puutub noortesse, siis kui te õigesti mäletate, mullu U20 koondist EMile ei saadetud. Pole koondist, pole probleemi, võiks ju tagantjärele öelda. Tänavu otsustati see käik teha ja hea, et tehti. Need mängijad, kes EMil käisid, väärisid rahvusvahelist väljundit, ja väärisid ka need kaks, kes koondisse ei tulnud. Niisiis, kas noorte EMi tulemuste eest vastutab peatreener, alaliit või süsteem? Ilmselt on õiged vastused kõik need kolm, kuigi võib ka küsida korvpalliliidu selge kontseptsiooni juures, miks on vaja noorte tulemusi üle dramatiseerida. Kuivõrd on see ikkagi kasvulava täiskasvanute korvpalli jaoks? Samas, vaimselt tunnevad vastutust kindlasti mõlemad osapooled, sest kaotus ei meeldi kellelegi. Väljendame ennast siis teistmoodi. Hinnangu nendele mõttetutele meestele saame anda ju tegelikult paari-kolme aasta pärast. Loodan, et sellega on nõus nii Roosna kui ka Pahv jt, kes on saanud hammast teritada. Julgen oletada, et Kregor Hermet, Taavi Jurkatamm, Norman Käbin, Mihkel Kirves, Madis Soodla, Ivo Van Tamm ja võib-olla veel keegi sellest pundist leiavad endale peagi koha suures korvpallis. Võib-olla puudus selles U20 koondises lihtsalt sütik, liidri/tapjatüüp; võib-olla liim, et leida ideaalne koostöö. Kui neist kuuestki, keda nimetasin, pooled jõuavad suurde mängu, mida pean ülimalt tõenäoliseks, isegi siis on ju tegelikult hästi läinud. Kes siis vastutab? Niisiis kas ei ole natuke vara sügavalt süsteemist vastutust nõuda ja otsida? Konkreetse mängu ja turniiri eest kannab vastutust mõistagi eeskätt peatreener. Ning seda Indrek Visnapuu ka tegi, vastates basket.ee lehel küsimustele, pääsemata ka enesekriitikast. Talle heideti ette peaasjalikult seda, et ta ei langenud viiest kaotusest meelemasendusse. Ning kui nüüd veel natuke vastutusest rääkida, siis räägitud on nii Audentese kui ka süsteemi nõrkusest kui kogu meie korvpallisüsteemi viletsusest. Olles selle süsteemi sees/kõrval, näen, et paljud treenerid tahavadki näha asja mätta otsast nemad ehk korvpalliliit ja meie ehk konkreetne klubi. Nägemata seda, et me kõik koos olemegi üks süsteem. Audentese puhul tuleks veel ka lisada, et viimaks ometi on treeningutöö (viimasel paaril aastal) seal korralikult sisse töötatud poissi treenib iga päev mitu korda paevas, sinna jõuab umbes 65% Eesti parema- test poistest (kõik ei peagi jõudma). Samas, eelmiste treenerite, eelmiste aegade puhul oli täiesti normaalne, et Auden- tese trennis oli 5 7 poissi ja ei mängitud ei I, II liigat ega meistriliigat. Mälu on lühike. Ja veel. Praegune EKLi president ja tema meeskond on ametis olnud üle kolme ja poole aasta. Kui süsteemi silmas pidada, siis esiteks on see 3,5 aastat olnud ülimalt tegus ja vilgas aeg; teiseks aga kas me näiteks U20 koondise puhul peaksime panema vastutama praeguse juhtkonna või sellele eelnenud juhid (kui me peaksime seda tegema). Teoreetiliselt saaks vastutust nõuda praegustelt juhtidelt kõige vanemas järjekorras tänastelt 16 17aastastelt, kes 3,5 aastat tagasi olid 12 13aastased ehk suhteliselt miniklassist pääsemas ja süsteemi sisenemas. Kogu loo juures on teine teema hoopiski see, millises ühiskonnas meie noored kasvavad, millised on nende põhiväärtused, milline nende mugavuse tase ja kas peale vanemate-kooli saab seda mõjutada ka treener. Või on treeneri roll kõigest luua tingimused, anda võimalused ja suunad? Sellised mõtted tulid peast ja pääsesid paberile. OLEMUS BASKETBALL 15

15 Tekst: Raul Ojassaar (Delfi) Fotod: Siim Semiskar KML Milline meistriliiga meeskond mängib kõige kiirema tempoga? Kellel on parim kaitse? Kes viskab kõige efektiivsemalt, võtab kõige paremini ründelauapalle või kannab palli eest hoolt? Vastused leiame, kui paneme meeskondade statistikanäitajad õigetesse valemitesse. Meistriliiga hooaeg 2015/2016 mida näitavad statistikavalemid? 16 BASKETBALL

16 Tänapäeval põhineb tippliigades nagu NBA või Euroliiga suur osa põhjalikust statistikast (advanced statistics) rünnakutepõhistel suhtarvudel. See tähendab eri näitajaid, nagu enda visatud või endale lastud punkte, sööte ja pallikaotuseid, ei võrrelda mitte nende koguarvude, vaid nende osakaalu järgi. Lihtsustatud näitena võib tuua pallikaotuste statistika: kui meeskond A teeb mängus keskmiselt 11 pallikaotust ja meeskond B teeb 12, võib esmapilgul tunduda, et palliga käib paremini ümber meeskond A. Kui aga võtta arvesse ka tiimide erinev mängutempo, võib pilt hoopis muutuda näiteks võib välja tulla, et meeskond A saab mängu jooksul keskmiselt üles võtta 70 rünnakut ja meeskond B 80. Seetõttu tuleb järeldada, et palliga on hoolsam hoopis meeskond B, kellel on koguarvudes kirjas rohkem pallikaotusi, sest nemad on oma eksimused teinud tunduvalt suurema hulga rünnakute jooksul. Seega millised meistriliiga meeskonnad mängivad kiiret, millised aeglasemat mängu? Põhiturniiri mängutempo edetabelis on esimesel kohal liiga punane latern Audentes, kes sai oma mängudes keskmiselt rünnata pisut alla 79 korra. Audentese puhul tuleb kiire tempo ilmselt suures osas aga rohkete pallikaotuste pealt noored mängumehed andsid palli ära sisuliselt igal neljandal rünnakul, mis on ülejäänud liiga keskmisega (17,1%) võrreldes tunduvalt kehvem näitaja. Ülejäänud kaheksa võistkonda jagunesid mängutempo arvestuses suures plaanis kaheks TLÜ/Kalev, Valga-Valka ja Tarvas mängisid üldjoontes kiiremat korvpalli, samal ajal kui Pärnu, Rapla, Rock, Kalev/Cramo ja TTÜ harrastasid rahulikumat mängustiili. Vahe kahe äärmuse, Audentese ja TTÜ vahel on ka täiesti arvestatav TTÜ mängumehed said keskmiselt mängu jooksul teha ligi kuus rünnakut vähem kui Audentese noored. KUI RÜNDETABELI ARVESTUSES SUUTSID PÄRIS MITMED MEES- KONNAD EESOTSAS TARTU ROC- KIGA KALEVLASTELE KONKU- RENTSI PAKKUDA, SIIS TEISEL POOL PLATSI CRAMO MEESTELE VASTASEID EI OLNUD. Cramo ülivõimas kaitse Kaitse- ja ründereitinguid vaadates torkab esimesena silma Kalev/Cramo võimas kaitse. Kui ründetabeli arvestuses suutsid päris mitmed meeskonnad eesotsas Tartu Rockiga kalevlastele konkurentsi pakkuda, siis teisel pool platsi Cramo meestele vastaseid ei olnud Cramo lubas endale 100 rünnaku kohta visata pea 10 punkti vähem kui ülejäänud tiimid. Huvitava tõsiasjana võib välja tuua veel selle, et TLÜ/Kalevil, kes lõpetas põhihooaja kolmandana, oli alles kogu liiga efektiivsuselt kuues kaitse ja neljas rünnak. Samuti selgub, et kõik mängud kaotanud Audentes BASKETBALL 17

17 KML RÜNDEREITING OLI PLAY-OFF IS PÕHITUR- NIIRI NÄITAJAST SUU- REM VAID KAHEL MEES- KONNAL: RAPLAL JA PÄRNUL, KES SUUTSID SUURTE MÄNGUDE PIN- GE ALL ENDA RÜNDE- MÄNGU EFEKTIIVSUST SUURENDADA. suutis kaitses ülejäänud liigaga isegi võrreldavaid esitusi näidata suurem vahe tuli sisse just rünnakul. Huvitavaid tendentse võib märgata ka kaitse- ja ründelauapallide kategooriates. Kui ülejäänud meeskonnad saab laias laastus jaotada paremateks ja halvemateks lauavõitlejateks mõlema korvi all, siis nii Rocki kui ka Tarva puhul võib täheldada, et nende põhitähelepanu on olnud selgelt rohkem vastavalt kaitse- ja ründelauapallidel. Kaitselauapallide arvestuses vaid Kalev/ Cramole alla jääv Rock on ründelauapallide arvestuses alles seitsmes; Tarvas jäi aga ründelauas kogu liigas napilt teiseks, edestades samal ajal teisel pool platsi vaid Audentest ja Valga-Valkat. Play-off is mäng aeglasem ja kaitse kõvem Eraldi tabelis on välja toodud kaheksa play-off-meeskonna näitajad väljalangemismängudel. Olgugi et veerandfinaalis kolme-nelja mänguga konkurentsist pudenenud tiimide puhul on valim väike, saab arvude põhjal mõned järeldused sellegipoolest teha. Esimese asjana torkab kohe silma, et võrreldes põhihooajaga on jõujooned üldplaanis jäänud samaks Kalev/Cramol on endiselt kõige parem kaitse ja Tartu Rock tõstis end pealinna konkurentidest ründemängu arvestuses napilt mööda. Kõikide meeskondade peale kokku on pisut aeglustunud mängutempo ühe meeskonna kohta keskmiselt 75 rünnaku pealt põhiturniiril ühe mängu jooksul 73-le playoff is. Keskmiste arvude põhjal oleks meeskondade kaitse play-off is olnud justkui kehvem keskmine kaitsereiting on võrreldes põhiturniiriga suurenenud lausa viie punkti võrra, kuid selle võib panna just nimelt vähe mänge tugevate vastaste vastu pidanud meeskondade arvele. Selle musternäiteks on TTÜ, kes kaotas veerandfinaalis kolm mängu Rocki vastu suurelt ja kogus seetõttu oma väljalan- 18 BASKETBALL

18 gemismängude kaitsereitinguks koguni 139,55. Ründereiting oli play-off is põhiturniiri näitajast suurem vaid kahel meeskonnal: Raplal ja Pärnul, kes suutsid suurte mängude pinge all enda ründemängu efektiivsust suurendada. Ilmselt mängis teiste meeskondade puhul rolli vastaste kõvem kaitsemäng, sest kõigi ülejäänute rünnakunäitajad said play-off is väikestviisi hoobi. Terminid Mängutempo ühe meeskonna keskmine rünnakute arv mängu jooksul. Rünnak lõpeb väljakult visatud korvi või tabatud viimase vabaviske, pallikaotuse, vastase kaitselaua või veerandaja lõppemisega. Meistriliiga meeskonnad tegid lõppenud põhiturniiril keskmiselt ühe mängu jooksul 75,72 rünnakut. Kaitsereiting ühele meeskonnale vastase visatud keskmine punktide arv 100 rünnaku kohta. Näitab meeskonna kaitsemängu efektiivsust; mida väiksem on reiting, seda parem on meeskonna kaitse. Ründereiting ühe meeskonna visatud keskmine punktide arv 100 rünnaku kohta. Näitab meeskonna ründemängu efektiivsust; mida suurem on reiting, seda parem on meeskonna rünnak. Põhiturniiri statistika Kalev/Cramo 73,39 93,87 120,66 26,80 56,86 59,00 74,84 32,71 54,49 54,67 23,53 14,27 1,65 Tartu Ülikool/Rock 73,75 103,65 119,00 15,35 51,63 59,76 74,29 28,45 52,20 48,35 19,09 15,78 1,21 TLÜ/Kalev 77,23 109,30 115,15 5,85 54,15 57,30 70,34 30,39 50,71 48,09 20,81 16,03 1,30 Rapla AVIS 74,15 101,89 106,21 4,32 48,52 52,03 73,86 34,83 53,58 51,86 20,09 17,30 1,16 Rakvere Tarvas 76,32 104,46 115,53 11,07 53,53 57,56 69,72 34,79 52,88 48,11 20,11 18,34 1,10 Pärnu Sadam 74,55 103,94 101,11 2,82 48,37 51,47 72,86 31,11 51,99 52,93 20,03 19,38 1,03 TTÜ 72,94 117,00 107,73 9,26 49,81 55,45 70,57 28,53 48,69 56,09 21,56 18,96 1,14 Valga-Valka 76,33 114,93 110,46 4,47 53,31 57,33 67,41 24,60 45,75 57,93 21,78 16,76 1,30 Audentes/Noortekoondis 78,73 117,69 85,54 32,14 44,86 48,63 62,26 21,27 41,42 47,21 15,20 24,00 0,63 Liiga keskmine 75,72 106,87 108,34 1,47 51,23 55,39 70,68 29,63 50,19 51,69 20,24 17,87 1,17 söötude reiting BASKETBALL 19

19 KML RÜNDEREITING OLI PLAY-OFF IS PÕHITUR- NIIRI NÄITAJAST SUU- REM VAID KAHEL MEES- KONNAL: RAPLAL JA PÄRNUL, KES SUUTSID SUURTE MÄNGUDE PIN- GE ALL ENDA RÜNDE- MÄNGU EFEKTIIVSUST SUURENDADA. Lõppreiting ründereiting miinus kaitsereiting. Positiivne reiting näitab, mitme punktiga meeskond keskmiselt vastased 100 rünnaku kohta üle mängib; negatiivne reiting näitab, mitme punktiga meeskond keskmiselt vastasele 100 rünnaku kohta alla jääb. Tegelik pealeviskeprotsent (effective field goal percentage) meeskonna väljakult tehtud visete protsendinäitaja, mis arvestab sisse ka tõsiasja, et tabatud kolmepunktivise on suurema väärtusega kui kahepunktivise. Tõeline viskeprotsent (true shooting percentage) meeskonna tehtud visete efektiivsuse näitaja, mis arvestab lisaks väljakult tehtud visetele sisse ka vabavisked. Kaitselauaprotsent näitab, kui suure osa võimalikest kaitselauapallidest meeskond keskmiselt kätte saab. Ründelauaprotsent näitab, kui suure osa võimalikest ründelauapallidest meeskond keskmiselt kätte saab. Lauaprotsent näitab, kui suure osa kõikidest võimalikest lauapallidest meeskond keskmiselt kätte saab. Resultatiivsete söötude protsent näitab, mitmele protsendile meeskonna väljakult tabatud visetest eelnes resultatiivne sööt. Resultatiivsete söötude reiting näitab, mitu protsenti meeskonna rünnakutest lõpeb resultatiivse sööduga. Pallikaotuste reiting näitab, mitu protsenti meeskonna rünnakutest lõpeb pallikaotusega. Resultatiivsete söötude ja pallikaotuste suhe näitab, mitu resultatiivset söötu andis meeskond keskmiselt ühe pallikaotuse kohta. +/ näitab, milline oli konkreetse mängija või koosseisu platsil oleku ajal tema võistkonna visatud punktide vahe võrreldes vastaste skooriga. Näiteks kui mängija A väljakuloleku ajal viskab tema võistkond 10 punkti ja vastased kuus punkti, siis on mängija A +/ näitajaks +4. Play-off i statistika söötude reiting Tartu Ülikool/Rock 72,52 101,92 116,21 14,29 55,79 59,50 73,47 24,14 50,86 49,70 20,94 14,67 1,43 Kalev/Cramo 72,59 99,44 112,84 13,40 50,07 53,32 76,08 33,42 54,11 50,61 20,79 14,78 1,41 Rapla AVIS 72,60 109,23 108,27 0,96 47,35 51,32 72,21 36,74 53,68 48,30 19,56 17,22 1,14 Rakvere Tarvas 75,72 106,65 103,34 3,30 47,90 55,58 60,84 22,31 42,49 46,46 15,19 20,14 0,75 Pärnu Sadam 73,52 109,16 105,42 3,74 50,00 51,76 71,21 30,22 50,18 57,85 23,80 16,66 1,43 TLÜ/Kalev 71,89 114,07 105,72 8,34 50,40 54,36 68,31 26,07 47,16 36,69 14,19 17,25 0,82 Valga-Valka 74,87 115,76 99,73 16,02 47,96 52,11 68,10 19,42 45,21 50,63 17,81 16,47 1,08 TTÜ 74,05 139,55 95,88 43,66 45,64 49,68 71,08 20,00 42,55 56,41 19,81 17,11 1,16 Liiga keskmine 73,47 111,97 105,93 6,04 49,39 53,46 70,16 26,54 48,28 49,58 19,01 16,79 1,15 20 BASKETBALL

20 PÕHIMEESTEST OLI AIN- SANA TARTU POOLELT PLUSSIS MAREK DO- RONIN, KES SAI PISUT ROHKEM KUI 56 MÄNGU- MINUTI JOOKSUL KIRJA +3. EHK OLEKS PIDANUD GERT KULLAMÄE OMA RAUDVARA VEEL ROH- KEM MÄNGITAMA? Millised olid finaalseeria parimad viisikud? Viiemänguliseks kujunenud finaalseeria Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vahel näitas kõigile, et meeskonnad julgevad katsetada eri viisikute ja eri mängijatega ning proovida uutmoodi lahendusi. Pidevalt tagaajaja rollis olnud Rocki peatreener Gert Kullamäe kasutas viie mängu jooksul väljakul kokku 65 (!) eri koosseisuga viisikut, Alar Varrak Kalev/Cramo tüüris vastas omalt poolt 51 erineva line-up iga. Millised viisikud said aga kõige rohkem mänguaega ja millised neist töötasid kõige paremini või halvemini? Ülekaalukalt kõige rohkem mänguaega pälvis kahe meeskonna peale kokku Kalev/ Cramo esindusviisik: Morris Curry, Rain Veideman, Gregor Arbet, Rolands Freimanis, Shawn King. Selline koosseis oli täpselt sellises rivistuses finaalmängude ajal platsil koguni 43 minutit seega pisut üle viiendiku kogu seeriast! Selle ajaga kogunes viisiku +/ näitajaks igati soliidne +16, mis oli ilma igasuguse üllatuseta ka kogu seeria parim näitaja. Erilisena võib välja tuua Curry ja Kingi panuse kui nemad kaks olid korraga väljakul, viskas Kalev Rockist kogu seeria vältel kokku 41 punkti rohkem! Rocki poolel olid näitajad paljuski vastupidised need viisikud, mis said kõige rohkem mänguaega, teenisid lõpuks endale ka kõige nigelamad näitajad. Kõige rohkem mängitas Gert Kullamäe viisikut Tanel Sokk, Gert Dorbek, Tanel Kurbas, Janar Talts, Reinar Hallik, kes teenis koos 18 mänguminutit ja jäi selle ajaga kalevlastele alla 14 punktiga. Rocki edukaim viisik oli aga ehk mõneti ootamatult selline rivistus, mis sai platsile vaid esimese mängu lõpus ja sedagi väga napilt. Pooleteise minuti jooksul visati Kalevi korvi kaheksa vastuseta punkti ning +8ga oli viisik Saimon Sutt, Kristen Meister, Kent-Kaarel Vene, Brian Harper ja Reinar Hallik tartlaste poolelt (mõistagi äärmiselt väikese valimi juures) kõige edukam koosseis! Rocki enam kasutatud viisikud: Pluss/miinus Minutid Sokk Dorbek Kurbas Talts Hallik Sokk Žabas Kurbas Talts Harper 5 16 Sokk Dorbek Kurbas Talts Petrukonis 9 15 Žabas Dorbek Kurbas Talts Petrukonis Kalevi enamkasutatud viisikud: Pluss/miinus Minutid Curry Veideman Arbet Freimanis King Sokk Dorbek Arbet Delaš King 5 17 Curry Veideman Arbet Freimanis Delaš 8 13 Sokk Dorbek Arbet Freimanis King 3 10 Sokk Veideman Arbet Freimanis King 9 10 Rocki individuaalne arvestus: Mängija Pluss/miinus Minutid Vene 11 15:07 Meister 9 18:44 Doronin 3 56:17 Sutt 1 15:22 Harper 21 89:03 Hallik 21 80:31 Sokk :26 Talts :44 Žabas :31 Petrukonis 45 79:28 Dorbek :26 Kurbas :11 Individuaalselt ei olnud kõige parem +/ näitaja mitte finaalseeria MVP-l Rolands Freimanisel, vaid hoopis Kalevi lauakuningal Shawn Kingil, kelle 132minutilise platsiloleku ajal mängis Kalev Rocki üle koguni 62 silmaga. Freimanis jäi selles arvestuses väikese vahega teisele kohale tema nime järele kanti 55 plusspunkti. Rocki poolelt jäid jällegi kõige ilusamad näitajad kahe mängija nimele, kes põhiraskust ei kandnud Kent-Kaarel Vene sai 15 mänguminuti jooksul kirja +11 ning Kristen Meister pea 19 minuti juures +9. Põhimeestest oli ainsana Tartu poolelt plussis Marek Doronin, kes sai pisut rohkem kui 56 mänguminuti jooksul kirja +3. Ehk oleks pidanud Gert Kullamäe oma raudvara veel rohkem mängitama? Kalevi individuaalne arvestus: Mängija Pluss/miinus Minutid King :39 Freimanis :07 Curry :40 Sokk 36 86:18 Arbet :28 Veideman :16 Delaš 20 97:21 Soo 15 41:59 Dorbek 13 53:25 Olmre 3 19:02 Keedus 12 20:37 Jurno 15 07:08 BASKETBALL 21

21 OLEMUS Tekst ja fotod: Siim Semiskar KOHTUNIKU TÖÖPÄEV MEISTRILIIGA ESIMESEL FINAALMÄNGUL Korvpallimängus on tihti üheks räägitumaks osapooleks kohtunikud, kuid samas ümbritseb vilemehi ka saladuseloor. Fännid, treenerid ja mängijad kritiseerivad tihti õigusemõistjate tegevust nii mängu ajal, internetis kui ka leheveergude vahendusel, kuid vilemehed ise jäävad reeglina kaadri taha. Siinkohal on paslik veidi seda loori kergitada ja jälgida, kuidas näeb välja kohtunike tööpäev Alexela Korvpalli Meistriliiga finaalmängu ajal. Lepime vilemeestega kokku, et jälitan neid töövarjuna koduse korvpalliliiga esimesel finaalmängul Saku Suurhallis, kus järjekordse tiitli eest asuvad heitlusesse BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rock. Plaan on kohtuda meestega sel hetkel, kui nad saabuvad spordihalli juurde, ja panna päevikuformaadis kirja kogu nende tegevus kuni spordisaalist lahkumiseni, keskendudes peamiselt sellele, mis jääb tavavaataja silme eest varjatuks. Esmaspäeval, 16. mail toimunud finaalseeria avakohtumisele olid vilemeesteks määratud Aare Halliko, Rain Peerandi ja Mihkel Männiste, komissarina tegutses Hillar Koitla. Nendest meestest saavadki meie loo peakangelased. Kell 17:48. Kohtun Saku Suurhalli ees Peerandi ja Koitlaga samal ajal, kui aeglasel sammul kõnnivad parkimisplatsilt korvpallihalli ukse poole Cramo leegionärid Shawn King ja Morris Curry. Tartu Rocki võistkonna kohale sõidutanud buss on selleks ajaks juba mõnda aega Suurhalli ees seisnud. Mängu ametliku alguseni jääb sel hetkel tund ja 22 minutit. 17:50. Siseneme Suurhalli ja Peerandi saab valvelauas istuvalt turvamehelt allkirja vastu riietusruumi võtme. Riietusruum BASKETBALL KOHTUNIKUD JÕUAVAD KIIRELT TÕDEMUSENI, ET OLULINE ON MITTE VILISTADA N-Ö TÜH- JE VILESID. "VILISTAD SEDA, MIDA NÄED! RÕHUTAB HALLIKO. number kolm on üsnagi suur ning Kalev/ Cramo on katnud ka väikese lauakese, kust võib leida veepudelid, kohvi, teed, küpsiseid, õunu ja ka neli purki Saku õlut. 17:53. Peerandi ja Koitla valavad endale tassi kohvi ning arutavad eelmisel õhtul Euroliiga finaalis toimunud sündmusi. Peerandi hakkab ka aegamööda asju kotist välja võtma ja jututeemad ulatuvad hiljutistest kohtunike koolitustest kuni Tallinna liiklusummikuteni. 18:02. Saabuvad Halliko ja Männiste, kes sisenevad sujuvalt vestlusringi. Arutatakse päevakajalisi asju, eesootavast mängust esialgu veel midagi ei räägita. Kohtunikud koorivad pintsakud seljast ja alustavad riietumist. Vahepeal pistab riietusruumi ukse vahelt pea sisse Kalev/Cramo füsioterapeut Priit Lehismets, kes uurib, kas kohtunikel on kõik vajalik, alustades rätikutest ja lõpetades suupistetega, olemas. Enne lahkumist sõnab Lehismets muiates: Õlled on enne mängu joomiseks! 18:09. Halliko uurib Männistelt TLÜ/Kalevi ja Rapla AVISe pronksiseeria avamängus toimunu kohta ning viib jutu kohtunike platsil liikumise mehaanika peale. 18:12. Mehed alustavad konkreetselt ees ootavaks mänguks valmistumist. Halliko toonitab, et enam pole tegemist tavapärase põhiturniiri mänguga, ja palub teistel kohtunikel välja tuua nende meelest põhiasjad, mida tuleks väljakul jälgida. Kohtunikud jõuavad kiirelt tõdemuseni, et oluline on mitte vilistada n-ö tühje vilesid. Vilistad seda, mida näed! rõhutab Halliko ja lisab, et treenerid lepivad kergemini olukordade vilistamata jäämise puhul selle vabandusega, et kohtunik ei näinud, kui sellega, et vilemees teeb kaheldava otsuse aimamise peale. 18:16. Kohtunikud teevad kergeid venitusharjutusi ja Halliko paneb noorematele kolleegidele südamele, et tehniliste vigadega tuleb võimalikult palju tagasi hoida. Halliko sõnul on kõige olulisem see, et kohtunike brigaad saaks mängu vältel üksteisest aru ja mõlemal väljaku poolel võetaks

22 KOHTUNIKUD SAAVAD HINDEID Esimesel finaalmängul komissari ametisse usaldatud Hillar Koitla sõnul on Eestis sisse seatud väga korralik süsteem, mis kohtunike tegevust kontrollib ja neile tagasisidet annab. Nimelt täidab komissar mängu jooksul raporti, kuhu paneb enda vaatenurgast kirja kõik platsil toimunud kahtlased olukorrad, mida hiljem võiks videost üle vaadata ja analüüsida. Selle põhjal tehakse videoanalüüs, kus räägitakse need momendid uuesti läbi, ning vestlusesse sekkuvad ja annavad oma hinnangu ka kohtunike kogu juht Atso Matsalu ning korvpalliliidu kohtunike koolitusjuht Aare Halliko. Komissar märgib veel raporti lõppu iga vilemehe kohta eraldi hinde viie palli skaalal. Selline protsess toimub pärast iga kõrgliigamängu, et kohtunikele oleks tagatud pidev tagasiside ja tänu sellele ka areng. vastu samasuguseid otsuseid. 18:25. Venitusharjutustele lisaks hakatakse tegema ka erinevaid soojendus- ja jõuharjutusi ning järjest arutatakse läbi mõlema meeskonna mängijad ning nende mängustiil ja võimalikud probleemsed kohad kohtunike jaoks. Samuti toonitab Halliko, et väga tähelepanelik tuleb olla mõlema meeskonna tähtmängijatega, et neil kahtlaste otsustega vigu täis ei vilistaks ja sellega mängu saatust ei mõjutaks. Nurgas kogu tegevust jälgiv ajakirjanik peab tõdema, et kohtunike eeltöö on väga põhjalik ja kõik kolm vilemeest on varem kogetu põhjal valmis iga mängija kohta oma kommentaari andma. Saab teada, kellel on soodumus korvi all jookse teha, kes tahab kohtunikelt kergeid vigu välja meelitada, kes mängib mustalt lauavõitluses jne. Halliko sõnul on väga oluline need erinevatele mängijatele iseloomulikud rikkumised kohe esimesel korral ära näha ja sellest ka mängijale märku anda, sest mehed mängivad täpselt sellise piiri peal, nagu kohtunikud neil lubavad. 18:35. Kõik mängijad on individuaalselt läbi käidud ja jutt läheb taas üldisemate asjade peale. Peerandi rõhutab, et ebasportlikke vigu ei tohiks kergekäeliselt jagada ja kaitsta tuleks viskajat ehk jälgida tähelepanelikult olukordi, kus kaitsemängija lööb viskel olevale ründemängijale vastu kätt või ei lase tal viset lõpuni sooritada ja poeb maandumisel kehasse. 18:39. Komissar Koitla lahkub riietusruumist saali, et välja uurida mängueelsete protseduuride järjekord ja ajakava. Kuna plaanis on hümni laulmine ja ka ühe koostöölepingu HALLIKO SAI ESIMEST KORDA KODUSES KORVPALLIS FINAALI- DE HÕNGU NUUSUTA- DA JUBA AASTAL EHK 19 AASTAT TA- GASI, PEERANDI PÄÄ- SES FINAALIDES ES- MAKORDSELT ÕIGUST MÕISTMA AAS- TAL NING MÄNNISTE JAOKS ON TEGEMIST KARJÄÄRI KOLMANDA FINAALSEERIAGA. allkirjastamine, tuleb kohtunikel mehed tavapärase kuue minuti asemel 10 minutit enne mängu algust platsilt ära kutsuda. 18:46. Meie loo peakangelased on riietumist lõpetamas ja ükshaaval käiakse peegli ees ning kohendatakse ka oma välimust. Peerandi kinnitab ümber keha ka pulsivöö ja paneb käekella ümber sääre, põlviku alla peitu. Tänavusel esimesel finaalmängul on tegemist Eesti mõistes väga kogenud kohtunike brigaadiga. Halliko sai esimest korda koduses korvpallis finaalide hõngu nuusutada juba aastal ehk 19 aastat tagasi, Peerandi pääses finaalides esimest korda õigust mõistma aastal ja Männiste jaoks on tegemist karjääri kolmanda finaalseeriaga. 18:51. Vilemehed panevad käed kokku ja lausuvad üksteisele viimased julgustavad sõnad. Halliko viimasteks sõnadeks enne riietusruumist väljumist on: Nagu ma alati ütlen, ärge unustage naeratada! BASKETBALL 23

23 OLEMUS HALLIKO KINNITAB, ET MÄLETAB KÜLL, KUI- DAS ÜHES OLUKORRAS PEERANDI NÄGU KAA- MEKS TÕMBAS, AGA TÄPSET OLUKORDA MEES ENAM MEENUTA- DA EI SUUDA. 18:52. Kohtunikud lahkuvad riietusruumist, tervitavad möödaminnes kõrvalruumis paiknevaid tantsutüdrukuid ja astuvad saali, kus mõlemal meeskonnal on soojendus täies hoos. Kohtunike brigaad käib esmalt läbi teleülekannet tegevad inimesed, et uurida korduste vaatamise võimalust ning seejärel tervitatakse kättpidi mõlema meeskonna treenereid ja lauakohtunikke. 18:54. Vilemehed alustavad platsi ääres soojendusjooksude ja spurtide tegemist. 19:00. Halliko vilistab täpselt 10 minutit enne mängu ametlikku algust meeskonnad platsi äärde ning toimub võistkondade tutvustamine ja lauldakse Eesti hümni. 19:07. Halliko annab märku, et mängu alguseni on kolm minutit. Peerandi ja Männiste teevad mõlemad veel viimased spurdid platsi ääres. 19:09. Meeskonnad kutsutakse väljakult ära ja kohtunikud võtavad soojendusdressid maha. Halliko võtab platsi keskel seisvalt Spaldingu pukilt mängupalli ja on sunnitud kellegi tegemata töö tõttu ise ka puki väljakult ära vedama. 19:10. Lahtihüpe. 19:57. Avapoolaeg saab läbi ning kaks turvameest võtavad kohtunikud enda vahele ja eskordivad nad riietusruumi, kus vilemehed alustavad elavat arutelu juhtunu üle. Poolaja- MIDA SAAB 1654 KCAL EEST? Kui Rain Peerandi kulutas oma pulsikella andmetel finaalmängu vilistades kahe tunni ja 14 minutiga 1654 kcal, siis on paslik uurida, mis on ühe 90 kg kaaluva mehe jaoks alternatiivsed tegevused, et sama kalorite hulk ära kulutada (andmed pärinevad veebilehelt trimm.ee). Umbkaudu sellise kalorite hulga kulutab ära ka 1,5 tundi intensiivset aerutamist või kanuusõitu, 1,5 tundi intensiivset vesiaeroobikat, 1,5 tundi intensiivset korvpalli mängimist, veidi alla kahe tunni intensiivset ujumist, peaaegu kaks tundi intensiivset jalgpalli mängimist, peaaegu kaks tundi jooksmist kiirusega 10 km/h, veidi üle kahe tunni intensiivset tennise mängimist, kolm tundi intensiivset golfi mängimist, kolm tundi jalgrattasõitu kiirusega 15 km/h, kolm tundi tempokat matkamist, 4,5 tundi jalutamist kiirusega 5,5 km/h, 4,5 tundi tempokat lauatennise mängu, kuus tundi intensiivset bowling u mängimist ning kuus tundi tempokat noolemängu või piljardi mängimist BASKETBALL

24 pausil lähevad kohtunikel higi kuivatamiseks käiku rätikud ja aktiivselt rüüstatakse ka laual olevate veepudelite varusid. Halliko juhtimisel räägitakse järjest üle kõik olukorrad, mis platsil meeskondade peatreenerites või mängijates küsimusi tekitasid. Üksmeelselt jõutakse arvamusele, et kohati lasti võistkondadel kohtunike suunas liiga palju arvamust avaldada, ja Halliko lubab enne teise poolaja algust mõlema klubi treeneritega sellel teemal rääkida, et teisel poolajal mängijad ennast rohkem tagasi hoiaksid. 20:04. Hakatakse valmistuma saali naasmiseks ja samal ajal arutatakse, kui palju kummagi tiimi põhimängijatel hetkel vigu on. Samal ajal kostab kõrvalt riietusruumist Kalev/Cramo peatreeneri Alar Varraku kõvahäälset juhendamist ja oma meeste üleskütmist. Nemad on praegu rohkem närvis, see on esimene finaalmäng. Meie peame olema rahulikud, toonitab Halliko noorematele kolleegidele. 20:08. Kohtunikud lahkuvad riietusruumist. 20:10. Halliko kutsub meeskonnad väljakult ära. 20:11. Pall pannakse mängu ja algab teine poolaeg. 20:57. Mäng lõppeb Kalev/Cramo kindla 97 : 81 võiduga. Kohtunikud kätlevad mõlema klubi treenerite ja mängijatega, tänavad lauakohtunikke hea töö eest ning panevad protokollile oma allkirjad. 20:59. Vilemehed jõuavad riietusruumi ja alustavad kohe teise poolaja sündmuste analüüsi. Rõivistusse tuleb ka komissar Koitla, VÕRRELDES EUROLIIGAGA Ainsa Eesti kohtunikuna Euroliiga tasemel vilistava Aare Halliko sõnul on sealses tippliigas kasutusel sisuliselt sarnane mängueelne rutiin, kuid mängijate kohta käiv arutelu tehakse ära juba päeval. Kolm kohtunikku tulevad mängupäeval lõuna paiku kokku ja üksipulgi arutatakse läbi õhtuste meeskondade koosseisud, räägitakse üle kohtunike mehaanika ning käiakse üle probleemsete mängumeeste võimalikud tegutsemismustrid. Vajadusel on kohtunikel abiks ka videomaterjalid. Mängule minnakse ikkagi umbes 1,5 tundi varem ja kohtutakse lauakohtunikega, sest Euroliiga mängudel komissari pole ning väljakukohtunikud peavad suutma ka lauakohtunike tegevust kontrollida. kes kiidab kohtunike brigaadi hea töö eest. Peerandi seob põlve ümber Kalev/Cramo füsioterapeut Priit Lehismetsa käest saadud jääkoti ja alustab venitusharjutustega. 21:03. Riietusruumi saabub legendaarne ekskohtunik Ants Eek ja, nähes nurgas kössitavat ajakirjanikku, lausub ta muiates: Seda, mis ma nüüd ütlen, seda kirja ei pane! Ajakirjanik muidugi paneb... Eek kätleb kõik vilemehed ükshaaval läbi ja kiidab neid endale omasel moel läbi huumoriprisma hästi vilistatud mängu eest. Halliko nõustub, et vilepartii tuli korralik: Selliseid suuri pauke, mida me ei näinud, ei olnud. 21:10. Peerandi koorib jala ümbert pulsikella ja uurib selles sisalduvaid numbreid. Keskmiseks südamelöögisageduseks tuli mehel kahe tunni ja 14 minuti jooksul 136 lööki minutis ning korraks läks pulsisagedus isegi 177 löögi peale. Kokku kulutas Peerandi selle vilepartiiga kella andmetel koguni 1654 kcal. Vilemehe enda sõnul on need näitajad kõik veidi suuremad kui tavapärastes põhiturniiri mängudes ehk siis ka juba kogenud kohtunikel liigub finaalseeria mängudes veri soontes veidi kiiremini kui igapäevastes korvpallilahingutes. Palju vastukaja leiab ka Peerandi maksimaalse pulsisageduse näit 177 ja mehed üritavad meenutada, millises olukorras võis Peerandi süda sellised tuurid üles võtta. Halliko kinnitab, et mäletab küll, kuidas ühes olukorras Peerandi nägu kaameks tõmbas, aga täpset olukorda mees enam meenutada ei suuda. 21:13. Vilemehed on riided seljast koorinud ja lähevad järjest pesema. Peerandi pakub veel enne duširuumi sisenemist ajakirjanikule hea idee: Vaat nüüd saaks alles häid pilte! Otsustan seda võimalust mitte kasutada Riietusruumi uks läheb kinni ja tänaseks on vilemeeste tööpäev läbi saanud. Saku Suurhalli ees kamandan kohtunike brigaadi veel viimasele ühispildile ja seejärel lahkuvad mehed igaüks oma kodu suunas. Minul jääb viimase 3,5 tunni põhjal kogetust pähe kumisema Halliko lause Ärme unusta naeratada!. BASKETBALL 25

25 NOORED Tekst: Maria Kristiina Prass, Aldo Maksimov Fotod: Siim Semiskar, Joosep Martinson G4Si Noorteliiga lõppakord: finaalid ja hooaja kokkuvõte Hooaja 2015/2016 G4Si Noorteliiga oli teist tegu kui eelmistel aastatel. Esimest korda olid võistkonnad jagatud asetuse ja tulemuste järgi tugevusdivisjonidesse. Samuti hakkas kehtima kahe vanuseklassi reegel, mis tähendab, et noor võis mängida kahes võistlusklassis. Tagantjärele võib öelda, et need muudatused tulid sportlikus mõttes korvpallile kasuks ja ravisid noorteliigade kroonilisi vaevusi. Ning mis puudutab oodatud kevadisi final four e, siis neis sai kohati näha väga head, ühtlast ja võitluslikku korvpalli. Vaid mõnes vanuseklassis jättis tase soovida ja võis tekkida küsimus, kuidas üks või teine võistkond üldse finaalideni välja jõudis. ***** On paratamatult nii, et tüdrukute osas on konkurents vähemalt kui vaatleme final four e poole hõredam. Sest kui poistel olid enamasti ka poolfinaalid võrdsed, põnevad ja võitluslikud, siis tüdrukutel oli poolfinaalis enamasti kindel favoriit ja too ka võitis. Poiste puhul on oluline märkida, et vahepeal medalite arvult järele andnud pealinn oli sel kevadel taas värskete jõududega paremini pildis. Konkurents ja intriig Tartuga on meeldival moel endistviisi päevakorral. Seitse Tallinna klubi võitsid kokku 18 poolfinaalikohta, kaks Tartu klubi aga vastavalt seitse. Loomulikult sekkuvad positiivselt ka Rakvere/Virumaa, Raplamaa/Märjamaa, vähem oli tänavu pildis ka Pärnu. On ju näiteks Pärnu paremad noormehed juba U20 vanuseklassis, milles aga lõppenud hooajal Eestis medaleid ei jagatud; Pärnusse tõid kaks hõbedat hoopis tüdrukud. Veel jagus final four i kohti Keila ja Narva jaoks. Kui rääkida veel poistest, siis märgatav on mängukiiruse ja agressiivsuse kasv võrdluses kolme-nelja aasta tagusega. See on läbiv alates U14 vanuseklassist ja lõpetades U18ga. Mis rõõmu teeb, ongi teatava ühisjoone tekkimine võime täheldada midagi, mida võiks nimetada ühtseks mängufilosoofiaks. Meeste koondist siin eeskujuks võtta ei saa, meeste koondis mängib mõneti teistsugust korvpalli. Eestis on püramiid teistpidine: mudeliks on see mäng, mida aasta suvel mängis U16 EMi A-divisjoni võitnud koondis (treenerid Vaido Rego ja Raido Rebane). Suuresti nende nägu on muutunud ka teised meie koondised ja klubid heade näidete korral. Ja Tartu korvpall on endiselt (mis on ka positiivne) oma nägu. Lisaks oma äratuntavale käekirjale iseloomustab Tartut kompromissitu võitlusvaim mitte-kunagi-äraanna-alla-mentaliteet. Kaotusseisust on viimase paari aasta jooksul noorteklassi- 26 BASKETBALL

26 ÖÖSEL TÄITSIME KEELE- JA KULTUURIREISI OSA. MUUSEUMID OLID MILLE- GIPÄRAST KINNI. SEE- TÕTTU LÄHENESIME RIIA LINNALE SÜGAVUTI ME- TAFÜÜSILISELT JA SA- MAS EMPIIRILISELT. des nii mõnigi tiitel ja karikas võidetud. Ainus, mida neil ei ole, on kõige vanemad 18 22aastased noored. TÜDRUKUTE U14 VANUSEKLASSI FI- NAALIS, kus vastamisi Tartu Kalev ja Pärnu SK I, tegi Tartu tugeva avalduse kohe esimese veerandajaga ja heas rütmis liiguti poolajavilenigi, 50 : 30. Kui Pärnu kolmandal veerandajal veidi sappa võttis ja korraks vahe 55 : 69 peale tõi, kogus Tartu end taas kenasti ja pani paremuse kindlalt maksma. Lõppseis 83 : 66 ja kuld seekord Emajõe äärde. Kaire Asi, Tartu loots, võttis kokku: Raske kohe kommenteerida. Eks see teine poolaeg oligi juba meie poolt rohkem selline mängu tapmine, kahjuks. Meil pole ülearu tasemel mängijaid, kes suudaks mängu üle kontrolli hoida. Aga positiivsemalt öeldes on muidugi tüdrukute üle hea meel. Eriti ka täna Emili (Gehermann toim) üle, kes minu arvates tegi ühe enda hooaja parimatest etteastetest. Katrin Kallit, Pärnu tüdrukute juhendaja: Lootsin ausalt öeldes meilt natuke tugevamat survet vastasele ja võrdsemat heitlust, kuid nad saavutasid kiire edu, mida oli raske tagasi mängida. Alguse vahe jäi sisuliselt lõpuni kestma. Ka on tartlastel üks asi, mida meie tüdrukud kardavad Anna Gret Asi nimelt. Pronksimängus, milles kohtusid BC Kalev/Cramo ja Audentese SK I, oli suurema osa mängust domineeriv Cramo. Korra läks Audentes ka punktiga ette, kuid Cramo viimase veerandaja alguseks oma eduseisu. Võit Kalev/Cramole lõppkokkuvõttes 52 : 44 ja pronksised medalid neile. * * * POISTE U14 VANUSEGRUPI FINAALIS pidasid heitluse tiitlikaitsja BC Raplamaa ja BC Kalev/Cramo. Ka hooajal kaheks domineerivaimaks kerkinud klubid näitasid vaatemängulist pilti selgi korral. Kuni seisuni 10 : 7 oli mängus veel sportlikku pinget, kuid seejärel läks EYBLi võitjatiitliga pärjatud Raplamaa oma teed. Poolaeg tiitlikaitsjale 60 : 30 ja sellest enesekindlast vahest märksa lähemale nad Cramot enam ei lasknudki. Lõpuvile kõlades, mis kuulutas kodus mänginud raplakatele 100 : 55 võitu, kestis aplaus Sadolini Spordihoones pea kümmekond minutit. Kalle Kollin, võitjate peatreener, võttis suure võidu kokku: Üsna tühi tunne on praegu. Ajasime esimesel poolajal tempo kiireks ja veendusime, et vastane ei pidanud sellele vastu. Võitlust tegelikult oli ja ei saa öelda, et selline edu tuli lihtsalt. Oleme kaotanud ka sel hooajal, korduvalt, väliskonkurentidele. Sest ega pidev võidulainel elamine pole tegelikult hea, kaotama peab ka vahel. Enim rõõmu teeb siiski poiste areng, mis on olnud väga suur. Marko Parkonen, Kalev/Cramo peatreener, sõnas: Kogemused maksid. Eks Raplamaa poistel on mängu- ja enesekindlus oluliselt suuremad. Aga pole hullu, olen poiste esitusega hooaja lõikes vägagi rahul. Mis puutub konkurentsi Raplamaaga, siis kahe aasta pärast on poisid juba õiges vanuseklassis U16 ja eks siis vaatame uuesti. Hooajaga, nagu ütlesin, olen kokkuvõttes vägagi rahul. Kõige enam olen rahul poiste arenguga, mis on olnud paiguti hüppeline. Nad käivad hästi trennis ja nii see tuleb. Poiste pronksimängus, Salva/Rock vs Keila KK, oli aga põnevust küllaga. Ehkki Rock võitis poolaja (44 : 27) küllaltki veenvalt, tulid pausilt hoopis uue hakkamisega tagasi ka Keila poisid, kes sisuliselt elimineerisid kolmanda veerandajaga vahe ja asusid viimasel veerandajal mängu 65 : 59 juhtimagi. Mängu lõppu sekkusid jõuliselt ka tartlased, kuid halastamatu kell kuulutas mängu lõppenuks Keila napi 69 : 67 paremusega, kes pronksi koju viis. * * * TÜDRUKUTE U16 VANUSE- KLASSI FINAALIS leidsid end vastamisi vanad sõbrad Audentese SK I ja Tartu Kalev I, ka mullune finaalipaar. Kui toona jäi Tartu kodus mängides peale, siis sel aastal võttis Audentes magusa BASKETBALL 27

27 NOORED ÖÖSEL TÄITSIME KEELE- JA KULTUURIREISI OSA. MUUSEUMID OLID MILLE- GIPÄRAST KINNI. SEE- TÕTTU LÄHENESIME RIIA LINNALE SÜGAVUTI ME- TAFÜÜSILISELT JA SA- MAS EMPIIRILISELT. revanši. Ehkki mängu alustas veidi veenvamalt Tartu, leidis Audentes õige nupu peagi üles ja seda enam lahti ei lasknud. Audentes viis koju teenitud võidu ja kuldmedali tulemusega 80 : 60. Tüdrukute pronksi teenis Audentese SK II (peatreener Marek Koitla), kes võitis selgelt Tallinna Kalevit 75 : 37. Kui poolaja lõpuks (40 : 25) näis Kalevil veel lootust olevat, siis teise poolaja algul tegi Audentes II otsustava spurdi, võites veerandaja lausa 19 : 3. * * * POISTE U16 VANUSEKLASSI FINAAL tundus esimese veerandaja põhjal küll sisuliselt otsustatud, kuid kujunes siiski haaravaks vastamisi sisuliselt meistriliiga meeskondade nooremad variandid Kalev/Cramo (peatreener Marko Parkonen) ja Salva/Rock I (Raido Rebane). Esimese kümne minutiga vahe 26 : 8 peale käristanud Tartu pidi seejärel tõdema, et vastane ei ole ka teps mitte papist. Poolajaks suutis Tartu küll vahet taas suurendada (48 : 32), kuid Cramo ajastas oma 28 BASKETBALL comeback i taas väga täpselt kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu oldi ees 70 : 68. Otsustavus ja närv osutusid sel aastal tugevamateks aga tartlaste poolel, kes rebisid taas ette ja vormistasid tabelisse 76 : 70 võidu ning said kaela kullad. Poiste kolmanda koha mängus võitis KA Tallinna Kalev (Indrek Reinbok) KK Viimsi/ Kesklinna KKd (Valdo Lips) 90 : 76. Akadeemia oli terve mängu dikteerivamaks pooleks, kes valitses korvi all, mängis paremat kaitset ja tabas hästi. Vaid viimase veerandaja 30 : 18 võiduga liikus Viimsi oluliselt lähemale, kuid et seda jätkata ei suudetud, läksid medalid Kalevi poiste kaela. * * * U18 NEIDUDE VANUSEKLASSIS pidasid meistritiitli nimel võitlust kaks Tallinna klubi, nimelt BC Kalev STAR/TSK ja BC Kalev Cramo. Oma neljanda meistritiitli järele läinud STAR näitas mängus kõva tahtmist ning suurt võitluslikkust ja see luges. Võrdselt alustanud võistkondade mängus (esimene veerandaeg 13 : 13) tuli vahe sisse teisel veerandajal ja seejärel domineeris STAR juba üha kindlamalt kuni mängu lõpuni. Ehkki Cramol õnnestus kolmandal veerandajal ka vaid nelja punkti kaugusele pääseda (28 : 32), viisid STARi liidrid mängu peagi siiski oma rajale tagasi ja võtsid lõpuks võidu tulemusega 56 : 41 (poolaeg 28 : 20). Janne Rits lausus neljanda meistritiitli kommentaariks: Tegelikult oli mänguplaan täna pisut teistsugune. Ma võiks kritiseerida siit ja sealt, aga parem kiidan kõiki tüdrukuid. Eile, kui pidasime kahe lisaajaga mängu Audentesega, aitasid meid raskest seisust välja mängijad, kes mängivad iga päev palli Apollo NKLis. Kuid mul ei tekkinud ei eile ega täna kordagi kartust, et võime kaotada. See võit on ühe teatud etapi lõpp, vahefiniši võit nad lõpetavad noorteklassis esinemise. Ja nad tegid seda võidukalt. Eks meil oli oma mängu siin finaalturniiril leida seetõttu ras- ke, et muidu on kõik tüdrukud laiali, eri klubides. Üksteisega (taas)harjumine võtab aega. Maia Dorbek tõi peamise kaotuse põhjusena välja alt vedanud võistlusnärvi. Ütlen ausalt ja ühesena: närv vedas meid täna alt. STAR kasutas väga hästi meie nõrgad kohad ära ja sai väljateenitud võidu. Pronksmedalite eest mängides pidasid Tartu Kalev (peatreener Kaire Asi) ja Audentese SK (Reet Rausberg) maha kohtumise, mis oli ühtlasi taas revanšivõimaluseks mulluse finaali eest, kus võidutses Audentes. Kalev endale seda kaks korda öelda ei lubanud. Audentese esialgne 17 : 8 eduseis pöörati ümber ja poolajaks oli sama paljuga peal juba Lõuna-Eesti esindus 30 : 21. Kindel paremus

28 pandi maksma ka teisel poolajal:mänguvõit tulemusega 63 : 48 ja medalid tõid sel aastal heameelt Kalevi neiudele. Pronksivõitja Tartu Kalevi peatreener Kaire Asi sõnas, et paljude mõtted tiirlesid ikka poolfinaalkaotuse ümber Kalev/Cramole. Ütlen ausalt, eks me lootsime siin ikka kullale mängida, aga mis teha. Õnneks suutsime ennast nii palju kokku võtta, et võit saada. Audentese peatreener Reet Rausberg tunnistas, et eel- misesse päeva jäi palju energiat. Ta lisas, et eksimused, mis tehti, on asjad, millest on palju räägitud ja millega palju tööd tehtud. Ka polnud ta rahul mängujuhtide panusega neis mängudes. * * * NOORMEESTE U18 VANUSEKLASSI finaalis pidasid Eesti korvpallis klassikaliseks saanud heitlust Tartu ja Tallinn, nimelt KA Tallinna Kalev I (peatreener Aivo Erkmaa) ja Salva/Rock (Toomas Kandimaa). Suurte võitudega poolfinaalidest edasi tulnud meeskonnad olid väärilised vastased. Kui esimest poolaega domineeris kindlalt Tartu, kes läks pausile 43 : 33 paremusega, siis taas ajastasid pealinlased oma mängu tulekut väga sobivalt neljanda veerandaja keskpaigaks oli Tartul jalgealune kuum, kuna vahe oli vaid kaks punkti, 71 : 69. Võidu vormistamiseks Kalevil aga siiski jaksu ei jätkunud, Rock hakkas taas eest libisema. Viimase 23 sekundiga tabas Rock veel kaks kaugviset ja võttis nende lisatoel kindla 94 : 75 võidu. Toomas Kandimaa, Salva/Rockile kuldse duubli taganud peatreener, kommenteeris: See kevad on meil tõesti hästi läinud ja eks ole ka head tööd tehtud klubis. Olime tõepoolest nii eile kui ka täna mängudeks hästi valmis. Teadsime, et kui agressiivselt ja eluga alustada, ja mitte lasta vastasel hakata mängu dikteerima omadel tingimustel, siis on see meie võit. Plaan õnnestus, kaitse alt ei vedanud ja rünnakul tegid põhimehed oma töö eeskujulikult ära. Müts maha poiste ees. Kahju, et meil pole (hetkel) U20 või U19 meistrivõistlusi, sestap loodan, et neil noortel edaspidi ikka on väljundit, olgugi et osa saab veel aasta U18 noormeeste seas mängida. Pronksile mängisid sel hooajal KK Viimsi/Kesklinna KK (peatreener Indrek Ruut) ja Virumaa PK (Vaido Rego). Põnev oli mäng kuni poolajani, mille Viimsi/Kesklinn võitis 37 : 34. Kolmas veerandaeg kuulus 24 : 8 eeskujulikult võidelnud ja julgemalt-otsusekindlamalt tegutsenud Virumaa klubile. Ja tuleb tõele au anda Virumaa esindus saavutas paariteistpunktise edu enne seda, kui platsilt ja saalist pidi randmevigastuse tõttu lahkuma Viimsi liider Sander Raieste. Võib-olla oli ka see Viimsile lisahoobiks, nii et enesekindel Virumaa sai eest minna. Müts maha nende liidrite Ander Talu, Sten Kuberi, Randel-Rainer Lille ees, kes kolme peale tabasid väljakult 39 viskest 21 ja tegid sellega Indrek Ruudu hoolealustele palju pahandust. Enesekindluse kaotanud Viimsi/ Kesklinn lisas oma skoorile teisel poolel vaid 14 silma ja mäng lõppes Virumaa PK enesekindla võiduga 71 : 51. G4Si noorteliigad jätkuvad loomulikult kõigis vanuseklassides juba sügisel. Veidi hilinenult, kuid siiski südamest täname kõiki osalejaid, toetajaid ja pöidlahoidjaid. Kõigile edasiliikunutele soovime omalt poolt tuult tiibadesse ja pealehakkamist ka täiskasvanute klassides, noorematega loodame peagi uues vanuseklassis taas kohtuda! BASKETBALL 29

29 2 BASKETBALL

30 PERSOON Tekst: Aldo Maksimov Fotod: Joosep Martinson Olen lõpuks juba üllatunud, kui helistatakse ja öeldakse, et järgmisel hommikul ootab Heiti Hääl mind oma kontoris, Alexela Groupi büroo Rotermanni kvartali katusekambris. HR ALEXELA, HEITI HÄÄL. Milline mees jõuline, habras, kaval. Ning tark Lihtsalt enne seda on kolleeg Alexelast püüdnud meid kaks korda kokku viia ja aegki on olnud paika pandud, kuid alati on Heitil midagi pakilisemat vahele tulnud. Mis on ka selle kaliibriga ärimehe puhul täiesti mõistetav. Olen igasuguse pahameeleta otsa ümber pööranud. Kuid nii hakkas ka lootus kaduma, eriti kuna suur suvi surus peale. Oli ju vahetult enne neid sündmusi lehtedes ilutsenud pealkiri Heiti Hääl kinkis endale sünnipäevaks miljoneid maksnud jahi. Ja kui on suvi, siis viiakse jaht Vahemerre jalutama, mitte ei istuta tööl. Intervjueeritavat oodates lappan mingeid ajakirju ja mõtlen, milline ta on. Ma ei tea temast inimesena peaaegu mitte midagi. Vist väga loodan, et ta ei ole tavaline, klassikalises mõistes ärimees, kellega jutt oleks puine. Veel loodan, et tal ei oleks liiga kiire, kella pealt minek. Nii et lõppu mõeldud olulisemad küsimused jääks ajanappuses esitamata. Selline inimlik ajakirjanikumure. Istume tema klaasist seintega väikses kabinetis viimaks diivanile, teine teisele poole pisikest klaaslauda. Mulle tundub, et ta ei ole see, keda ma lootsin, et ta ei ole. Võtan oma spikri välja ja teeme algust. Hilised õnnesoovid sünnipäevaks! Meedia on suurema kogupaugu suunanud sellele, et lubasite endale sünnipäevaks (53 toim) kalli katamaraani. Milliseid mõtteid aga sellises õitsvas keskeas sünnipäev Teis endas tekitab? Üks minu kreedosid elus on see, et ma ei kahetse (mõttetult) neid asju, mis elus on tehtud. Kahetsen ainult neid asju, mis on tegemata jäänud. Sest seda, mis on tehtud, muuta ei saa. Ja selle üle nostalgitsemine või selle taganutmine ei loo mingit lisaväärtust juurde. Sellega ei ole mõtet tegeleda. Seega üldiselt vaatan ainult ette. Alexelal on palju väljakutseid, mida tahan enne n-ö pensioniiga korda saata. Ka isiklikult on mul elus, äris, muus piisavalt ambitsioone. Vaatan elule väga positiivselt. Pensioniiga, see väljend kõlas Teie suust veidi pentsikult. Teoreetiliselt võiks see Eestis olla umbes 65 66aastaselt. Ma ka ei tea. See pole ka minu jaoks kriteerium. Ei pidanud seda silmas, millal riik mulle 300 eurot kontole kandma hakkab. Olen teinud tööd võib-olla veidi intensiivsemalt kui keskmine eestlane. Olen püüdnud teha endale viimasel ajal järeleandmisi. Pärast 50. eluaastat on mul näiteks uus põhimõte ma nädalavahetustel enam tööl ei käi. Mõtlen ikka tööasjadele, mõtteid ei saa peast ära võtta. Ja võib-olla ei peagi. Aga vanasti oli ikkagi see, et ühe nädalavahetuse päeva, ja enamasti oli selleks pühapäev, veetsin kontoris. See oli ainus aeg, mil oli võimalik tegeleda asjadega, mis vajasid mõtlemist. Nädala sees polnud võimalik omaette olemise hetki leida. Mõistan. Järgmine eesmärk on see, et olla kolm kuud aastas puhkusel, mitte järjest. Ma 30 BASKETBALL

31 Kontor keset linna Heiti Hääle staap paikneb Rotermanni kvartalis, Tallinna südalinnas. PÄRAST 50. ELUAASTAT ON MUL NÄITEKS UUS PÕHIMÕTE MA NÄDA- LAVAHETUSTEL ENAM TÖÖL EI KÄI. reisiks maailmas. Tahan näha nii paljusid kohti, mida ma näinud ei ole. Selleks pole olnud aega. Kunagi, kui oli aega, elasime veel NSV Liidus, ja siis polnud võimalust. Oli üksainus võimalus. Aga oma töö tõttu käin ma seal ühes võimaluses siiani pea igal nädalal, nii et see ei ole enam sugugi mu esimene valik. Kus on need kohad, kus tahaksite väga ära käia? Ja kas meritsi? Peamiselt meritsi, jah. Esmajärjekorras on Lõuna-Ameerika ja Vaikse ookeani saared. Neis on palju kohti, kuhu tahan sattuda. Selle plaaniga teen algust juba järgmisel kevadel. On kohti, kuhu ei saagi lennata, kuhu ei pääse ligi ka kruiisilaevaga. National Geographic on paaril viimasel aastal nimetanud Vanuatu elanikud maailma kõige õnnelikumateks. Seda seetõttu, et et seal on hulk selliseid saari, kus ei teata näiteks, mis asi on raha; kus ei kanta sokke jne. Jalanõusid pole suur hulk sealseid elanikke eales kandnud. Nende maailm on täiesti teistsugune. Olen Vanuatul käinud. Olime kolm ööpäeva külas saarevahi elamises. Ärasõitmise hetkel küsisin temalt, mida ta täna edasi teeb. Et kolm päeva oled meiega mööda saart ringi sõitnud ja nüüd? Ta vaatas mulle, jahmunud silmad täis hämmingut, otsa ta polnud sellele kunagi mõelnud. Ta polnud midagi kuulnud ajaplaneerimisest jne. Kõlab hästi. Maailmas on veel kohti, kuhu tahaks minna. Aafrikasse tahaks väga uuesti minna, seal on hulk riike, mida ma ei ole külastanud. Paadiga Suurt järvistut mööda Mississippit alla, ülevalt risti läbi Ameerika. Jah, see on võimalik. Kui palju vajate uneaega? See on läinud aastatega halvemaks või ehk paremaks. Selleks, et ma oleks täiesti välja puhanud, vajan seitse tundi und. Saan nädala sees magada kuus, võib-olla kuus ja pool tundi. Nädala sees ei suudagi ma kauem magada, kell seitse olen niikuinii üleval. Samas, laupäeval ei ole mingi probleem kella 11ni magada. Organism teab, et on vaba päev, ja magan südamerahus. Ühe päevaga taastute ära? Enam-vähem, selle nädala vahe võtab nädalavahetusega tagasi jah. Kas mõlemad Teie lapsed elavad Eestis? Jah, Eestis. Tean, et tütar on kontsernis tööl, aga poja kohta ei oska ma midagi öelda. Ta tegutseb sõpradega ühes ühises iduettevõttes. Nii et kõik ei pea olema üheskoos? Ei. Hiljaaegu oli korvpalliliidu jaoks rõõmustav teade, kui Alexelaga sõlmiti kolm-pluss-kaks-leping. Kas selline otsus tuleb Alexela jaoks lihtsalt või raskelt? See ei ole ju ainus asi, mida toetate teil on palju kultuuri toetamisi, eelmise aasta tiitel kultuurisõber 2015 sai ka teile jagatud. Jah, aga see oli, ütleksin, lihtne otsus. Lihtne otsus oli see kahel põhjusel: üks põhjus on see, et korvpalliliit või meistriliiga juhtkond on olnud selles koostöös erakordselt tubli. Meie Alexela kaubamärk on meistriliiga kaudu väga hästi presenteeritud. Oleme tõesti näinud väga erinevaid spordialaliite, ja korvpalliliit on suutnud meile jätta vähemasti sellise mulje, et nad hindavad seda. Ja siis teiseks ütlen ma selle kohta ka puhtpragmaatiliselt, et arvan, et see korvpalli meistriliiga n-ö nimisponsoritiitel on Eesti spordis, spordi toetamisel üldse, kõige väärtuslikum sponsorlustehing, mida teha. Sellega, et järgneval aastal Delfi ja TV6 kõik 160 mängu üle kannavad, lisandub seda väärtust veel. Samas, olles siin ise ka mõnda aega mõne teise spordiala liidu juhtimisega tegelenud, ei ole ma kindel, kas see saalide külastatavuse mõttes on üldse nii hea leping. Kas rahvast ka saali jätkub? Oskan siia tuua võrdluse. Mul on olnud pikki aastaid siin mingisugune harrastus seoses hobustega. Sealsamas Saku Suurhallis toimub igal sügisel ratsavõistlus Tallinn International Horse Show, ja seda põhimõtteliselt 15 aastat. Tore üritus. Viimastel aastatel on seal olnud kolme päeva kohta külastajat, mis on Eesti sisespordi mõistes väga kõva tulemus. Nüüd oleme kahel või kolmel aastal korraldanud selle, et pühapäevasest maailmakarika võistlusest on ETV teinud otseülekande. Ja meie piletimüük kannatas selle all hirmsasti, see vähenes 25%. See on kurb paradoks, aga seda muuta on keeruline, sest aega tagasi ei keera. Aega tagasi ei keeragi, aga ma ei arvagi, et BASKETBALL 31

32 PERSOON Terase Heiti Hääle silmis helgib kavala ilvese pilk. VANUATUL ON HULK SELLISEID SAARI, KUS EI TEATA NÄITEKS, MIS ASI ON RAHA, KUS EI KANTA SOKKE JNE. JALANÕUSID POLE SUUR HULK SEALSEID ELANIK- KE EALES KANDNUD. NENDE MAAILM ON TÄIESTI TEISTSUGUNE. on palju lihtsam enda eelarveid koostada, aga võrreldamatult keerulisem saada saali publikut. Jalgpall vs korvpall? Teie olete mõlemaga seotud. Harrastajate arvult on jalgpall, arvan, korvpallist juba ees. Aga pealtvaatajate poolest meistriliiga mängudel teeb korvpall jalgpallile ikkagi selgelt ära. See on minu arvates lihtsalt selline eestlaste ajalooline paramatus. Kalevi tähtsus hallidel aegadel, Nõukogude Liidu meistriks tulek. Mäletan oma keskkoolipõlvest, et ükski kodumäng Kalevi spordihallis vahele küll ei jäänud. Tos mõttes oli korvpall nagu rahvasport või rahvuslik sport ja on tänini. Samas, enne aastat võitsid eestlased korvpallis kokku üle 85 medali tiitlivõistlustelt (kaasa arvatud juuniorid) NSV Liidu koondise koosseisus. Teisalt, korvpalli kui kultusspordi staatusest arusaamiseks peab muidugi minema ja mõnda aega Leedus elama. Seal on korvpall veel hoopis teistsuguses staatuses. korvpalli kui terviku puhul on see serveerimise mõttes halb, aga klubid peavad kuidagi ära elama ja saalide rentimine pole odav, mõeldes kas või sellele, kui palju maksab Saku Suurhalli päev. Ratsavõistluse korraldamise tõttu tean seda suhteliselt hästi. Aga tõsi on, klubide enda igapäevane töö ja kogukonna kaasamine ei ole igal pool väga hea. Tartu on positiivne näide, Rapla on positiivne näide. Arvan, et ka Rakvere on positiivne näide. Jah, aga nii mõnigi klubi võiks püüda rohkem. Eriti Tallinnas. Selle kohta on mul oma arvamus. Toon siin jällegi võrdluse selle sama ratsutamisega, kuna olen selles lihtsalt 17 aastat nii lähedalt nägupidi sees olnud. Ükskõik kus Eestis, isegi näiteks Suure-Jaanis on ratsavõistluse korraldamisel publikut rohkem kui Tallinnas 32 BASKETBALL Veskimetsas. Ehk Tallinna inimesel on üritusi nii palju, igasuguseid kontserte, mida tahes, et selle potentsiaalse publiku hulga kohta on üleküllastus nii suur, siin on keerulisem inimesi saada. Meil on täna KMLiga analoogiline väga lähedane suhe Sillamäe jalgpalliklubiga. See on Alexela põhimõte, et nendes kohtades, mis on väljapool Tallinna, üritame nendes kogukondades mingit sotsiaalset vastutust kanda ja anda midagi tagasi ühiskonnale, kus askeldame see puudutab nüüd Paldiskit, Sillamäed ja Kiviõli. Sillamäe jalgpalliklubi on selles mõttes suhteliselt suur ettevõtmine. Seal on kõik noorteklassid alatest seitsmeaastastest kuni meistriliiga klubini välja. Kui Sillamäel toimub kohtumine FC Floraga, on Sillamäe staadionil rohkem pealtvaatajaid kui siis, kui sama mäng toimub A. Le Coq Arenal. Aga see näitab täpselt sedasama asja, mis käib Kalev/Cramo kohta. Tallinna klubil Eesti korvpalli puhul milline on olemuslikem teema Teie jaoks? Näiteks, kas KMLis peaks üldse välismaalasi olema? Või ehk peaks ikkagi olema mingi limiit? Oleme igasuguste spordialadega kokku puutunud. Jalgpall, ka korvpall, on kõikjal suur äri, kuid Eestis on need kallid alad, sest turg on väike. Sisuliselt ei ole meil Eesti peale ühtegi profiklubi, v.a FC Flora, mis on heas mõttes monopoliseeritud. Minu küsimus aga on: kas see tumedanahaline poiss, kes pole USAs või Euroopas läbi löönud, on see asi, mida Eesti majandus peaks välja kandma? Siit tekib muidugi küsimus, kas meie klubid oleks väljaspool Eestit konkurentsivõimelised. Teistpidi, tõsi, olen nõus sellega, et Eesti noortel peaks olema mingi võrdlusmoment ja eeskuju lähedalt võtta. Lisaargumendina osalus välisliigades, mis räägib minu teesi vastu. Kui meil välismängijaid poleks, selguks, et Rain Veideman ja Sten Sokk äkki ongi kiiruse etaloniks. Stardikiirendus on ameeriklastel

33 KORVPALLILIIT VÕI MEISTRILIIGA JUHTKOND ON OLNUD SELLES KOOS- TÖÖS ERAKORDSELT TUBLI. MEIE ALE- XELA KAUBAMÄRK ON MEISTRILIIGA KAUDU VÄGA HÄSTI PRESENTEERI- TUD. Olen teinud võib-olla rohkem tööd kui keskmine eestlane, lausub Hääl ja lisab, et enam ta nädalavahetuseti tööd ei tee. Vähemalt püüab nii. nii palju vingem. Eesti pealt Euroopas (või ühisliigas) konkurentsivõimelisi klubisid kokku ei pane, tõsi. Olete ise kõvasti korvpalli mänginud, aga selle kohta andmeid leida on väga raske. Millal alustasite, kes olid treenerid, kellega koos mängisite ja mis klubides? See oli kõik koolipoisina. Alustasin korvpallimänguga teises klassis ja mängisin kuni üheksanda klassini. Tarmo Velleste oli mu põhiline treener. Alguses oli see Kalevi spordikool kino Kosmose kõrval ja siis edasi, kui rajoonid ringi tehti, olin Lenini rajooni spordikooli mängija. Taavi Reigam oli samal ajal minuga trennis. Reigamiga olime ühe vanuse poisid; me ei õppinud samas koolis, tema oli Keila poiss. Tema oli sügisel sündinud, sai kohe kaheksa, kui kooli läks, tema oli formaalselt 1962 ja mina olen Minuga juhtus nõnda, et kõik olid noortekoondiste mängijad, aga kui asi jõudis sinnamaani, et trenni hakati tegema kaks korda päevas, ei pidanud mul liigesed vastu. Ühel hommikul ärgates oli imelik tunne, liigestel olid suured munad ja koolipüksid ei läinud jalga. Sellest tuli aastane paus, mil ma ei teinud peaaegu midagi. Pärast seda mängisin igasugustes harrastusliigades. Ütleme siis nii, et koormus oli pubeka jaoks liiga suur. Selle aastaga kadus pürg sinna tipu poole ära? Kõik olid juba eest ära läinud. Ega see ju kustub kõik kiiresti, kui sa aasta aega midagi ei tee, siis sa pole enam keegi. Eks ma mingisuguses teises liigas ja Marati võistkonnas mängisin. Kas Jaanus Levkoi ei olnud Teiega kuidagi seotud? Oli. Mingi aja oli tema ka treener. Ning suviti, kui olime laagrites seal Kurgjärve spordibaasis, siis neid oli seal veel, Üllar Kerde näiteks. Korvpalli tegemisest on muidugi head mälestused, aga sellise igasuguse sõprade ja vanakeste korvpalliga tegin lõpu, arvan, aastat tagasi, sest minuealistel meestel kehakaal läheb, kuhu ta läheb. Kasvasin oma 192 cm üsna varakult täis. BASKETBALL 33

34 PERSOON Tänaseks päevaks on nii, et napilt puudutan rõnga ühe käega punnitades ära. Nii on. See viib kõik koordinatsiooni vähenemiseni ja siis, kui käisime ikka kord nädalas palli loopimas, olin iga kord selle pallimängu lõpuks saanud kas puuka või mingi muu sellise asja. Siis ühtlasi kerkib selline küsimus, kas on nüüd vaja rabeleda seal. Samas on noorusest see asi küljes, et kaotada ka ei taha. Siis läksin põhiliselt ikkagi tennise mängimise peale üle; seal on vastane teisel pool võrku ja enda vigastamise oht on võrreldamatult väiksem. Muidu jääd võib-olla pooleks aastaks lonkama ja kellel seda vaja? Samas, mu isa, kes on täna 78 aastat vana, on siin koos Priit Tomsoniga tulnud 70+ veteranide korvpalli maailmameistriks, käib TTÜ spordihoones Kapa trennis kaks korda nädalas. Voh. rahastus. Sellises pisikes ühiskonnas nagu Sillamäe ja Ida-Virumaa, on asjad teistmoodi. Noorteklassid on see, mis on meile kõige olulisem. Ka Paldiskis on meil oma jalgpallikool, seal on niisiis samamoodi. Mõlemas on ehitatud tehismuruga staadion. Me oleks Kiviõlisse ka teinud, aga Kiviõli kohaliku jalgpalliklubi juhtkonnaga meil kuidagi keemiad ei klapi. Nemad ei saa aru, mida meie tahame, ja siis pole midagi parata. Meie põhimõte on see, et toetame noortesporti ja profisporti. Amatöörsport, see on inimeste huvi ja igaüks valib enda huvi vastavalt oma võimetele. Või oma võimalustele, st kellegi hobi ei peaks kinni maksma kolmas osapool. Selle järele puudub minu meelest vajadus. Korvpalli meistriliiga on Eesti mõistes kindlasti profisport ja Sillamäe jalgpalliklubis on mul selge põhimõte see, et kuna olemas on kõik noorteklassid ja olemas on see meistriliiga klubi, siis on see reegel, et Heiti Häälel ei ole puudust plaanidest ja väljakutsetest, seega pole ka kavatsust päriselt rantjeena jalga puhata; reisida aga küll. SIIS LÄKSIN PÕHILISELT IKKAGI KORVPALLILT TENNISE MÄNGIMISE PEALE ÜLE; SEAL ON VASTANE TEISEL POOL VÕRKU JA ENDA VIGASTAMISE OHT ON VÕRRELDAMATULT VÄIKSEM. Kas Te olete siis pärit Tallinnast? Tallinnast. Isa on algselt Võrumaalt. Kas korvpallilaud on kodus ikka kuskil olemas? Seal, kus ma kasvasin, Nõmmel, oli korvpallilaud aias. Enam ei ole kuskil? Isa-ema toonases suvilas, kus nüüd noorem vend majandab, on korvpallilaud endiselt olemas. Käsmus ei ole jah. Kesklinna korteris samuti mitte. Tänaseks ei ole ma kolme aasta jooksul mitte kordagi midagi korvpallirõngasse visanud. See fakt tuleb inimestele vist edasi öelda, äkki nad mõtlevad mingi show-ürituse välja. Tean päris mitut inimest, kes tangivad Alexelas sellepärast, et toetate korvpalli, vehklejaid, kõiki ei jõua siin nimetada. Kas selline imagoloogiline taotlus oli Teil ka natuke mõttes? Sest tegelikult ma ei meelita praegu, vaid nii ongi. Ma ei julge öelda, et oleme Eesti eraettevõtetest suurim spordi toetaja, ma lihtsalt arvan, et see on nii, aga kindlasti on Alexela väga esirinnas. Korvpalli toetus moodustab meie kogu aastasest sporditoetusest veerandi. Jalgpalli läheb tegelikult kõige rohkem Sillamäe jalgpalliklubi on meie kõige kallim kui 11st platsile jooksvast mehest on vähem kui kuus kohalikke kasvandikke, siis ärge rohkem arveid saatke. Kus või mis oli Teie esimene töökoht? Pärast ülikooli oli esimene töökoht Harju KEKis. Sel ajal, aastal, kui lõpetasin TPI, oli Harju KEK üks Eesti vingemaid korvpalliklubisid. Seal mängis aastal vist Tammistegi. Teet Laur oli siis selle korvpalli asja eestvedaja. Harju KEKis sain sanitaartehniliste objektide töödejuhatajaks. Lõpetasin ehitusinsenerina veevarustamise ja kanalisatsiooni eriala ning täpselt kolme tunni ja 15 minuti pärast algab mul selle rühma kokkutulek, meil saab 30 aastat lõpetamisest (vaatab kella ja muigab autor). Juhite nüüd mitme tuhande töötajaga kontserni. Kui suur on psühholoogiline roll nii suures äris? On ikka suur. Pean suutma aru saada, mis inimene kellega sobib, kellega mitte. Võibolla veel olulisem on see, et n-ö juhtimisel, inimeste innustamisel eksisteerib sisuliselt piitsa ja prääniku poliitika. Eri inimesi motiveerib erinev poliitika, 34 BASKETBALL

35 JA KA SEE ON PSÜH- HOLOOGI AMET, ET PEAN ENDA JUHID VALIMA NING KUI OLEN SELLE ÜLESANDEGA HÄSTI HAKKAMA SAANUD, EGA SIIS ROHKEM EI OLEGI ÕIGUPOOLEST MURE- SID. mistõttu arvan, et on kõige tähtsam ülesanne selles vahet teha. Ja ka see on psühholoogi amet, et pean enda juhid valima ning kui olen selle ülesandega hästi hakkama saanud, ega siis rohkem ei olegi õigupoolest muresid. Ettevõtte puhul, nõukogu puhul on kõige tähtsam ülesanne valida juhataja; kui olen suutnud valida õige juhata, siis ongi asjad õiged. Aga seda otsust on soovitatav teha üks kord, ikka parem kui vale otsust ümber teha? Jah, seda küll. Kõik olulised otsused on lihtsam kohe täppi panna. Naisevõtt jne. Mina abiellusin 21aastaselt ja augustis saab 32 aastat täis. Abikaasa käis näiteks minuga korvpalli finaalmänge vaatamas. Ega ta pole ka sugugi spordikauge inimene. Täna võiks öelda, et isegi spordilähedasem kui mina, olles olümpiakoondise täitevkomitee liige. Ajakirjas Direktor oli fraas Mees, kes tules ei põle ja vees ei upu. Mis Te ise arvate, kus on Teie nõrk koht? Minu kui inimese nõrk koht: olen liiga pehme, ma ei suuda öelda ei. See on minu nõrk koht. NÄITEKS, KAS KMLIS PEAKS ÜLDSE VÄLIS- MAALASI OLEMA? VÕI EHK PEAKS IKKAGI OLEMA MINGI LIMIIT? Aga ometi on võimalik ka niimoodi kõrgele tõusta? (Naeratab autor.) Ühe ratsutaja kohta on öeldud, et ta suudab sõita võistlusel nagu treeningul. Korvpallis on mehi, kes panevad treeningul seal kolmeseid 100st 88 ja mängus 10st ühe. Oleme näinud ka tähtsatel turniiridel, et mängijad ei ole sageli selliseks koormaks psühholoogiliselt valmis. Ka äris võib läbi põleda, ratsutamise takistussõidus niisamuti. Kas Te oskate äkki korvpallikoondisele või korvpalluritele nõu anda? Arvan, et see ongi asi, mida on raske treenida. Kuskil kohal on olemas selline asi nagu tasakaalupunkt. Seda ütles üks Hollandi ratsutamise treener, kelle me noortele palkasime, ratsutamise José Mourinho, võiks öelda. Ta ütles sellesama asja kohta, et soorituse tegemisel võistlustel nagu trennis on üks teine häda puudub piisav adrenaliin. Tahtmist ei ole nii palju, kui peaks olema. Võidutahe peab olema suur. Kui närvi ei lä- BASKETBALL 35

36 PERSOON Heiti Hääl unistab kaugetest Lõunamere saartest, kuhu pääseb ligi vaid meritsi ja väikeste alustega. MU NOORUSPÕLVE LEM- MIKBÄND OLI URIAH HEEP. BIITLEID KUULAN HEAMEELEGA SIIAMAA- NI, FRANK SINATRAT. suure klubi omanik. Kas teil sellist ambitsiooni ei ole? Ei ole. Kuidas läheb sel sügisel Eesti koondisel? Valgevenega peaks ju hakkama saama, Poola ja Portugaliga nii lihtne ei ole. Loodan, et kui ühe neist ära võidame, siis ongi ju korras. Kas Eestis hakkab millalgi nii olema, et annad autoaknast raha ja sul pannakse paak täis? Mitte kunagi. Euroopas ei hakka mitte kunagi nii olema. he, ennast üles ei küta... siin on ratsutamine ja korvpall võib-olla natuke erinevad. Ratsutamises on see, et hobune saab kohe aru, kui sa närvis oled, ja hobuse mõttemaailm on ehk natuke lihtsakoelisem kui inimesel. Aga sa tead, et pead olema võistlustel natuke teistsugune kui trennis. Kas meil ei ole nii, et Eesti riik on nii kohutavalt väike, et kui näiteks ameeriklane või austraallane läheb suurele võistlusele, siis ta ei tunne seda vastutust enda riigi ees nii suurena? Lihtsamalt öeldes enamikul elanikkonnast on sinu sooritusest ükskõik. Jah, kõik on personaalsem. Vaieldamatult on kõik personaalsem. Sul on toetajad, sul on mingi EOK toetus, sul on pöidlahoidjad, Eesti rahvas. Eks need on seal ka kõigil, aga ütleme siis niimoodi, et Kristjan Kanguri tunneb iga kolmas eestlane ikkagi ära ja kui oled mängus Leedu vastu viimase kolme minuti jooksul kolm korda korvi alt mööda pannud, siis on endal ka natuke piinlik. See oli lihtsalt näide. 36 BASKETBALL See on natuke, arvan, väikese ühiskonna häda. Kõik on personaalsem, nagu öeldud. Sellel on ühtemoodi omad võlud elulisel asjaajamisel, aga teistpidi igasugune privaatsus puudub. Milline muusika Teile meeldib? Mu nooruspõlve lemmikbänd oli Uriah Heep. Biitleid kuulan heameelega siiamaani, Frank Sinatrat. Ma ei ütle, et see kõik kokku on mingi kindel stiil, aga mida vanemaks saan, seda rohkem kuulan ka klassikalist muusikat. Ooperiasju olete toetanud ka kõvasti. Oleme Saaremaa Ooperipäevade peasponsor juba kolmandat aastat vist. Põhjamaade sümfooniaorkester on suures osas meie toetada, meie südameasi. Kas jõuate Saaremaale igal aastal? Eelmisel aastal jõudsin, sel aastal jõuan kindlasti. Sellega on lihtne nipp: kutsud juba aasta ette endale hulga igasuguseid külalisi, kellele justkui ei saa öelda, et sa ise ei tule. Paljudel Ida-Euroopast pärit ärimeestel on ambitsioon olla mõne Kreekas ja Portugalis on... Kreekas ongi kõik p*****s. Alexelas ei teki seda mitte kunagi. Inimtööjõu kulu ei kanna seda välja. Kahjuks kütuse marginaalid ja väike turg tingivad selle ning lisaks on Eestis kõige vähem autosid ühe tankla kohta. Pika puuga. Nii et see ei kannata taolist luksust lihtsalt välja. Seetõttu ei ole võimalik. Kreekas on tööjõukulud selletõttu väiksemad, et Kreekas ei maksa keegi põhimõtteliselt makse. Eelmisel aastal tahtsin Kreekas uusi Crocse osta, maksid vist 46 eurot, läksin kassa juurde ja naine ütles, et kui sularahas maksate, on 40. Maksin sularahas. Aga mida see tähendab? Vastus on ühene, minge oma käibemaksuga p****e, tööjõumaksudest rääkimata. Milline on Teie tänane järele jäänud päev? Küsin nii, nagu Teie küsisite saarevahilt Vanuatul. Minuti pärast hakkab konverentskõne, mis puudutab Rostovi lennujaama naftabaasi ehitust, mille peame aasta lõpuks valmis saama aasta jalgpalli MMi ajal peaks Rostovi lennujaam suutma lennukeid tankida. Seejärel kell 15:30 jätkub eile alanud Alexela Grupi nõukogu koosolek, siis on mul ühe väikese idufirma tegevjuhiga kella viiest kolmveerand kuueni väike update, kus maal nad asuvad, ja kell kuus pean minema grupikaaslastega õhtusöögile. Ja homme hommikul kell 10:30 on esimene tennisetrenn. Täname ja lahkume. Eesti korvpalli suurtoetajal on kõik paigas!

37 BASKETBALL 37

38 NOORED Analüüsib peatreener Indrek Visnapuu Tekst: Aldo Maksimov Fotod: Siim Semiskar MÄNGU TAK- TIKALISEST PLAANIST OLID ESIPLAANIL INDIVIDUAAL- NE TAKTIKA JA MÄNGUSITUAT- SIOONID KAKS KAHE, KOLM KOLME, NELI NELJA VASTU. Hooaeg läbi ja enne U20 koondise tähtsamaid tegemisi võtsime korvpalliosakonna peatreeneri Indrek Visnapuuga koos teha Audentese Spordigümnaasiumi noortest eraldi kokkuvõtte, hooaja koondanalüüsi. Indrek Visnapuu tegi läbi karmi hooaja täispakett meistriliigas ja esiliigas, lisaks umbes üheksa trenni nädalas. 38 BASKETBALL

39 Pealt paarkümmend noort üle Eesti on korralikult Tallinnas Tondil harjutada saanud. Millised on märgid, millised on viljad ja üldine pilt? Tõsi, päris kõik andekamad noorkorvpallurid vanuses aastat ei õpi Audenteses neid on ka Tartus, Pärnus, Rakveres ja mujal Tallinnas. Kuid umbes 60% on koondunud Audentese katuse alla. Hooaeg Alexela KMLis kõigepealt kooslus. Kui palju poisse on kirjas, kui palju iga päev töös? Ja kuidas jagunesid poisid liigade vahel ning treeningutel? Iga päev oli meil 22 poissi. Treeningul olid kõik koos ühel ajal, selle tingis juba kool kui selline. Alustasime üheskoos, seejärel läks grupp kaheks üks tegi ÜKEt, teine tegutses saalis. Jagunemine läks sääraselt, et seitse-kaheksa poissi olid ainult KMLi rotatsioonis, siis viis-kuus poissi mängis mõlemat ja seitse-kaheksa ainult esiliigat. Algul oli KMLi üles antud 15 mängijat, lõpuks 17. Kas treeningumaht, -rütm ja sisu olid hooaja vältel ühesugused või koosnesid eri tsüklitest? Treeningute iseloom oli hooaja jooksul suhteliselt sarnane. Aga julgen öelda, et vägagi teistsugune kui teistes klubides. Taktikale panime arusaadavalt selgelt vähem rõhku. Meie ülesanne on mängijaid arendada, et nad saaks paremateks mängijateks, oleks motiveeritud, ja anda nende võimalus suuri asju korda saata. Enim pöörasime tähelepanu individuaalse meisterlikkuse arendamisele. Mängu taktikalisest plaanist olid esiplaanil individuaalne taktika ja mängusituatsioonid kaks kahe, kolm kolme, neli nelja vastu. Vastaste scout imist oli väga vähe, vaid mõne üksiku mängu eel. Kui tundsime, et see võib olla koht, kust vastast õnnestuks näpistada. Meistriliiga kogemuse sai mullu 16 noort ENAMIK NAPPE KAO- TUSI TULI ÜHESUGU- SE STSENAARIUMI- GA: OLIME TAGAAJAJA ROLLIS, TULIME AGA JÄRELE, KUID LÕPUS KAOTASIME. Lõppenud hooajal tegi Audentes erinevalt hooajast 2014/2015 kaasa täisprogrammi nii KMLis kui ka I liigas. Kuidas võistkond kestis? Esimesel poolaastal kestsime väga hästi. Graafik ei olnud nii tappev ja värskust oli rohkem sees. Teisel poolaastal oli meil selgelt tihedam mängugraafik. Mängud ei olnud enam nii oodatud sündmused, pidupäevad pigem olid kohustuseks. Oli tunda. Noored pidasid nädalas kolm-neli mängu, kui arvata sekka esinemised G4Si Noorteliigas. Ka tahtsid klubid oma mängijaid vahel oma treeningutel näha. Seetõttu pidi pidevalt logistikale mõtlema. Võit andnuks kindlasti lisaimpulsi, kuid seda ei tulnud. Kõik ülejäänud meeskonnad olid siiski sedavõrd tugevad. Meie tegevus oli ja on läbi mõeldud alati perspektiivist lähtudes, ses mõttes ma midagi negatiivset kokkuvõttes ei näe. Lähteülesanded said täidetud. Toonitaksin, et meie treeningurühmas olid koos mängijad vanuses aastat, seega üsna eri arenguastmes noored mängumehed; oli vaja erinevat lähenemist. Lisaks käisid kõik koolis, mis mõne jaoks oli lihtsam, teisele raskem. Milline oli üldine pilt just ses osas, kui hästi nad korvpalli kõrvalt kooliga toime tulid? 22 on piisavalt suur hulk inimesi, et oleks esindatud terve läbilõige õpilaskonnast. On viielisi, on medaliga lõpetajaid, on neid, kes pidid suvetööle jääma. Seega täiesti normaalne spekter, ma usun. Arengu osas üldisemalt mis rõõmu tegi, mis osa ei rahuldanud, jättis soovida? Üldiselt meeskond tegutses stabiilsemalt kui esimesel KMLi hooajal. Olime kauem ja rohkem eri vastastega mängus. Mis väga meeldis, oli see, et lagunemisi, ärakukkumisi oli vaid üksikutes mängudes. Väga harva loobusime või andsime alla. Ükskõik, milline oli seis, ajasime oma asja. Tihti olid vastased 20 30ga ees ja lülitasid oma teist ešeloni mängu, ent pidid peagi põhijõud tagasi mängu tooma, sest vahe kahanes ähvardavalt väikseks. Ses mõttes olen hooajaga rahul. Ometi, võit jäi võtmata... Jah. Kirss tordilt jäi puudu. Kümmekonnapunktiseid kaotusi oli mitmeid, alla viieseid oli kaks, millest Raplaga oli ainuke mäng, kus meil oli võiduvõimalus. Viimastel minutitel olid kogenumad vastased kindlamad. Enamik nappe kaotusi tuli ühesuguse stsenaariumiga: olime tagaajaja rollis, tulime aga järele, kuid lõpus kaotasime. Maha ei mänginud ühtegi eduseisu. Kõige stabiilsemalt mängisime TTÜga. Kuidas, kui lihtsalt või raskelt omandavad Audentese 15 19aastased noorukid taktikalisi nüansse, mõistavad mängu loogikat? Sellega on sama nagu õppeedukusega tase on erinev, läbilõige täielik. Meil siin Audenteses ei ole siiski koondis koos kõik kõige paremad pole sugugi Audenteses. On ka selliseid mängijaid, kes ei satu üheski vanuseklassis koondise kandidaatide sekka. Rumal küsimus ehk, aga miks nii on? Põhjusi on mitmeid: klubides tehakse meil üha korralikumalt tööd, paljud ei näe põh- BASKETBALL 39

40 NOORED ON KAHJUKS LEVINUD AR- VAMUS, ET TREENER TREENIB. ET KÜLL KEEGI MIND PARE- MAKS TEEB. LOEB SIIS- KI SEE, MIDA NOOR ISE TAHAB JA TEEB: MIDA ON VALMIS TEGEMA, MIDA OHVER- DAMA. Peamurdmist oli peatreeneril hooaja jooksul kõvasti, kuid esikohal püsis alati mängijate individuaalne areng. just ära tulla, klubid on Audentesele konkurendid. Tihti tuleb nooruk teisest linnast meile ja sel juhul on sageli lapsevan kõhklusi nende headest koolidest äravõtmisel ja teele saatmisel. Nii mõnigi kord on ses skeemis vanemate suunav käsi tähtsal kohal. Kuid need kahtlused on üsna asjatud, sest Audentes on igati tasemel kool. Kas kohanemine ja õppeedukus on samuti erinevad? Kindlasti julgen öelda, et mõni tubli treenija ei ole nii edukas õppimises, kuid mõnigi mitte nii kõva korvpallur on väga silmapaistav õppija. Üks meie õpilane siirdus näiteks mullu Riiga Stockholmi majandusülikooli harusse. Nii on ka mängu taktikaliste nüansside omandamisega: on kõvema peaga noori ja on lahtise peaga mängumehi. Mõnel on algus raskem, ka rutiiniga harjumine võtab aega. Kuid peamine on see, et noored mängijad suudaksid harjuda nõudmistega, endale see klausel lihtsalt ja selgelt arusaadavaks teha. Audentes tegeleb ikkagi saavutusspordiga ning aja jooksul peavad terad sõkaldest eralduma paar aastat annavad võimaluse oma suhtumist, taset ja väljavaateid korrigeerida. Millele keskendusite mängides nt Rocki, Cramoga? Siis, kui võitu püüda oli ehk ebareaalne. TIHTI TULEB NOORUK TEISEST LINNAST MEI- LE JA SEL JUHUL ON SAGELI LAPSEVANE- MAIL KÕHKLUSI NENDE HEADEST KOOLIDEST ÄRAVÕTMISEL JA TEE- LE SAATMISEL. Eks meil oli võitu igas mängus raske püüda. Aga Cramo või Rockiga me midagi eriliselt teistmoodi ei teinud. Ei teadnud me ka kunagi ette, millise koosseisuga vastane tuleb. Ausalt öeldes, ega me väga palju vastaste üle ka pead ei murdnud. Mida ütled neile skeptikuile, kes leiavad, et Audentese osalemine KMLis on mõttetu ega pruugi olla Eesti korvpallile kasuks? Igaühel oma arvamus. Ühe mängija kasvatamiseks on väga palju eri viise. Audentes on valinud selle viisi. Mina usun, et see hea kogemus, mida need noored saavad meeste vahel mängimisest, on seda väärt. Ka on Audentese noored korra tõestanud a sündinud noorte kujul mudeli töökindlust, võites EMil A-divisjoni koha ja saades järgnenud aastal A-divisjonis 12. koha, mis on siiani noorte parim tulemus tiitlivõistlustelt. Kuskilt ja kuidagi peavad need poisid neid minuteid saama. Kõik ei olegi veel valmis ega neid minuteid väärt, aga mõnede jaoks on see parim võimalus. Lõpuks on tähtis ikkagi see, kas see üksikindiviid soovib korvpalluriks saada. Kõik muu on taustasüsteem. Hooaja lõpetamisel mainis Jüri Ratas Audentese pika probleemi, mis vajab lahendust. Kuidas seis on? Meil on Audenteses vaid mõningad pikemat kasvu mängijad, tulevasi tsentreid mitte. Me ei saa korvi alla mängima panna neid noori, kes perspektiivis hakkavad tegutsema perimeetri taga nägu korvi poole. Variandid on leida Eestist pikem mängija, kes suudaks noortega sammu pidada või leida väljastpoolt Eestit mängija, kes sobituks kooslusse. Vanem-kogenum või äsja noorteklassist vabanenud mängija. Tegeleme selle probleemiga suvel. On paratamatus, et see mängija peab olema poistega koos hommikul 8:30 treeningul, ja peaks olema poistele ka oma tööga eeskujuks. Mida ootad, et klassi poisid teeksid suvel? Pean silmas neid, kes ei ole koondisega seotud. Tuleb kõvasti tööd teha. Kui pole seda andi, pole tema koht Audenteses. Spordis on ses mõttes asi mustvalge. Treener mõistab ülihästi, kuidas ja kui palju on suvel tööd tehtud. On kahjuks levinud arvamus, et treener treenib. Et küll keegi mind paremaks teeb. Loeb siiski see, mida noor ise tahab ja teeb: mida on valmis tegema, mida ohverdama. Suunad on treenerite kaudu ju teada, andku noor vaid tuld. Õige koht on siin ära märkida, et tasemevahed muutuvad kõige rohkem siis, kui koos ei treenita. ***** 40 BASKETBALL

41 AUDENTESE LÕPETAJAD AASTA JUUNIS Siim-Markus Post Post on Eesti mõistes korvpallur, kel on väga palju häid omadusi ja seda eeskätt mitteeestlasliku iseloomu poolest. Ta on nahaalne, auahne. On valmis minema mängu sisse, muutma, olema tapjainstinktiga mängumees. Postil on hea töövõime, head füüsilised eeldused. Samas antrompomeetria pole see, mis talle kaugelt uksed lahti teeks. Ta on n-ö valmis mängija. Lähiaastad peavad näitama, kas ta suudab ennast meeste vahel kehtestada. Tema suurimad plussid võivad saada hoopiski tema suurimateks takistusteks. Siiani on ta olnud liiga kergesti rivist välja löödav. Kui tal ei õnnestu, kui ta ei ole tegevuste A ja O, võivad emotsioonid tema üle võimust võtta. See on tema nõrgem pool. Ta peab kohanema meeskonnaga, ta ei tohi võtta end võistkonna liidrina. Kogu tema korvpallurikarjääri edu või edutus sõltub sellest, kui palju suudab ta teistega arvestada, teisi paremaks teha. Tema iseloomuomadused kas ta suudab neid allutada meeskondliku mängu nõuetele. Kregor Hermet Hermet on korvpallurina kindlasti nõutud kaup. Pikkusenumber algab kahega. Suutis teha korraliku hooaja. Hetkel on ta siiski selgelt ühe väljakupoole mängija (rünnakutugevus). Kaitses vajab aga kõvasti järeleaitamist. Hetkel on Hermet natuke Reinar Halliku tüüpi mängija: tal on väga hea vise, lõtvus, arusaamine mängust ja platsinägemine. Aga kehaline võimekus ei võimalda tal kõiki oma trumpe maksimaalselt realiseerida. Hetkel on teda väga raske kaitses peale tsentri positsiooni mängitada. See on see, mis on puudulik, et olla täiuslik mängija. Ka rünnakupoolel on Hermetil asju, mida saab paremaks lihvida. Kuid jah kaitse, kehatunnetamine on see, mis vajab tööd. Heivo Parrol Hiline alustaja. On vähe aega saanud tõsiselt korvpalliga tegeleda. Ometi on ta mõne aastaga saavutanud sportliku vormi, mis võimaldab tal teatud tasemel mängida. Päris hätta ei jää. Arendamist vajab tema puhul kõik. Heivo on kohusetundlik, saab asjadest aru. Eesti tasemel rollimängijana võib temaga arvestada igal juhul. Sander Viilup Temal on kehalised eeldused väga head, ta on füüsiliselt võimekas. Mina tõtt-öelda olen aastast aastasse oodanud, millal käib klõps, et kunas see pauk käib ja toimub avanemine. Ütleks, et olelusvõitluses jääb ta natuke tagasihoidlikuks, ei suuda ennast kehtestada. On tänuväärne musta töö tegija, rollimängija. Kuid sära, enesekindlust ja -kehtestamisest jääb puudu. Temas pole sellist otsustavust nagu näiteks Norman Käbinil, Robert Valgel või Sten Kuberil. Tal on teistele mängimise harjumus. Aga usun, et võimed selleks on tal olemas. Ivalo Pajumets On tubli töömees. Taas musta töö tegija. Neist meil justkui puudust pole. Teine poolaasta jäi tal kahjuks mängimata. Jõuluvaheajal tegi ta endale treeninguga liiga põlvedes avastati põletik. Loodame, et U20 EMiks on asi korras (Pajumets oli juulis viimases valikus ehk 13 mehe hulgas toim). Tema plussid on kindlasti kaitsemäng, võitluslikkus ja lahtised lauapallid. Samas rünnaku loomingulisus, see jätab soovida. Piire seab ka puudujääk plastilisuses, liigutused jäävad nurgeliseks. See on tahk, mida on kahjuks väga raske arendada. Pajumets on siiski väga hea team-builder. Oleks olnud ka teisel poolaastal Audentese jaoks väga vajalik mängija. Paljud olid väsinud ja mast oli mõnevõrra maas, tema oleks suutnud teistesse usutavasti energiat ja usku süstida. Ta on võistkonnale mängija ja usun, et päris ripakile ta ei jää. Kindlasti on tal võimalik korvpallis kaugemale jõuda. ***** Neil kõigil viiel noorel mehel on soov korvpalliga jätkata, see on põhiline. BASKETBALL 41

42 Gregor Arbet (33 a-195 cm), Eesti koondise kapten Mees, keda koondisse pole vaja olnud paluda. 42 BASKETBALL

43 BASKETBALL 43

44 KOONDISED Tekst: Virgo Agan Fotod: Siim Semiskar Suveaeg: noortekoondised sõidavad EMile Suvi on iga tõsise korvpalluri jaoks kiire aeg. Tasakaal tuleb leida puhkuse, individuaalse vormi parandamise ja tihtipeale koondistes kaasalöömise vahel. Eesti noormeeste U16, U18, U20 ning tütarlaste U16 ja U18 korvpallikoondised sõidavad juulis ja augustis Euroopa meistrivõistluste finaalturniiridele. Basketball heidab pilgu noortekoondiste suvisele tööplaanile. Berit Annabel Loomägi, üks U16 koondise põhitegijaid. 44 BASKETBALL U16 koondise juhid Vaido Rego, Indrek Reinbok ja Kaarel Loigu U16 tütarlapsed Peatreener: Marek Koitla Abitreener: Andrus Noormägi U16 neidude koondis alustas ettevalmistust 23 mängijaga. Eri põhjustel on neist praeguseks hetkeks treenima jäänud tütarlast. Koondise peatreener Marek Koitla hinnangul on vastaste taseme kohta raske selget pilti saada, kuid usub, et Holland ja Sloveenia on kindlasti tugevad. Kõige tähtsam on, et meie noored mängijad, nii vähe, kui meil neid on, saaksid häid rahvusvahelisi mänge ja ehk mõned neiud mängivad ennast naiste koondise vaatevälja, sõnas peatreener. Koitla sõnul minnakse Rumeeniasse agressiivset ja kiiret mängu näitama. Lisaks Soomes toimuvale Nordic Cupile ja Lätis aset leidvale Balti matšile peetakse viimases treeningulaagris Kilingi-Nõmmel sõpruskohtumised ka Rootsi eakaaslastega. Peatreeneri sõnul on kontrollmänge piisavalt, et saada EMiks korralikku mänguvormi.

45 Tegevuskava: laager Nordic Cup (Soome) laager laager (Kilingi-Nõmme), mängud Rootsiga Balti matš (Läti) Sandra Tael Kuni 16aastaste neidude B-divisjoni EM-finaalturniir toimub 5. augustist 14. augustini 2016 Oradeas, Rumeenias. Alagrupid: A: Eesti, Sloveenia, Iisrael, Holland, Austria, Küpros B: Albaania, Taani, Ukraina, Kreeka, Luksemburg, Island C: Šotimaa, Soome, Bulgaaria, Inglismaa, Iirimaa, Bosnia ja Hertsegoviina D: Makedoonia, Poola, Rumeenia, Belgia, Norra Annabel Aer Tegevuskava: laager (Kurgjärve) Nordic Cup (Soome) laager (Kilingi-Nõmme), mängud Rootsiga Balti matš (Leedu) treeningupäev (Tallinn) Kuni 18aastaste neidude B-divisjoni EM toimub 23. juulist 31. juulini 2016 Sarajevos, Bosnias ja Hertsegoviinas. Alagrupid: A: Bosnia ja Hertsegoviina, Portugal, Rumeenia, Soome, Island B: Valgevene, Taani, Ukraina, Poola, Albaania C: Eesti, Kreeka, Iirimaa, Inglismaa, Makedoonia D: Šotimaa, Rootsi, Bulgaaria, Saksamaa U18 tütarlapsed Peatreener: Jaanus Levkoi Abitreener: Mailis Pokk U18 koondise nimekirjas on hetkel 14 neidu, kellest moodustatakse EMile sõitev 12-liikmeline võistkond. Peatreener Jaanus Levkoi sõnas, et talle jätsid tütarlaste Eesti meistrivõistluste viimased mängud väga hea mulje. Koondise mängijad olid tegijad ja võrreldes talvise tasemega on edasiminek kindlasti märgatav, just juhtivate mängijate osas, rääkis treener. Sellise taseme taustal usub Levkoi, et EMi alagrupp on täiesti mängitav ja play-off i pääsemine reaalne. Vastased on kõik meie klassi võistkonnad. Inglismaa oli U16 vanuseklassides väga tugev, kindlasti ei saa alahinnata Kreekat, Makedooniat ega Iirimaad. Tüdrukute jaoks on kõik mängud olulised ja tähtsad, lisas Levkoi. Samuti usub treener, et ettevalmistusplaan on hästi paigas ja EMile võib julgelt vastu minna: Kõik mängijad on hetkel terved ja vorm on hea. BASKETBALL 45

46 KOONDISED U16 noormehed Peatreener: Indrek Reinbok Abitreener: Vaido Rego U16 noormeeste ettevalmistus algas juba sügisel, kui kandidaatide ringi kuulus üle 30 mängija. Suvele minnakse vastu väiksema kandidaatide arvuga, täpsem arv selgub lähiajal. Peatreener Indrek Reinbok loodab suvel rassimas näha noort korvpallurit. U16 poisid mängivad Euroopa meistrivõistluste tugevamas ehk A-divisjonis, mistõttu on mängude tase väga kõrge. Reinboki arvates oleks alagrupist edasijõudmine üllatus kogu korvpallirahvale, aga kindlasti pole see ka võimatu. Vastased on tugevad ja peamine eesmärk on ikkagi A-divisjoni püsima jääda, lisas peatreener. Vigastusega on kimpus Hispaania meistriliigasse kuuluva Badalona Joventuti ridades treeniv koondise peamine korvialune jõud Karl-Kristjan Karpin. Peatreener loodab Karpinit EMil meeskonna ridades siiski näha. Tänaseks on kindel kokkulepe sõprusmängudeks saavutatud Rootsi eakaaslastega. Madis Soodla Siim-Markus Post 46 BASKETBALL Mihkel Kirves Tegevuskava: laager (Tallinn) laager (Tallinn) Nordic Cup (Soome) laager (Tallinn) laager (Kilingi-Nõmme), mängud Rootsiga laager Balti matš (Läti) laager (Tallinn) Kuni 16aastaste poiste A-divisjoni EM toimub 12. augustist 20. augustini 2016 Radomis, Poolas. Alagrupid: A: Itaalia, Hispaania, Rootsi, Läti B: Saksamaa, Türgi, Poola, Horvaatia C: Leedu, Prantsusmaa, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina D: Kreeka, Serbia, Eesti, Soome

47 U18 noormehed Peatreener: Rauno Pehka Abitreener: Toomas Kandimaa U18 noormeeste koondise suvises ettevalmistuses lööb kaasa üle 20 korvpallurit. Peatreener Rauno Pehka leiab, et mängijate ja treenerite ülesanne number üks on anda endast maksimum turniiriks ettevalmistumisel ja ka turniiril asjades, mille üle on kontroll. Need on suhtumine ja pingutus, täpsustas Pehka. Alagrupivastaste taset on peatreeneri sõnul raske täpselt hinnata: Hetkel ei tea me meeskondade koosseise ega seda, millisesse mänguvormi nad jõuavad EM-turniiriks. Noorteklassides ei pruugi mõnel meeste klassis tugeval riigil olla samaväärselt tugevat koondist, samas mõnel meeste klassis EM-finaalturniiril mittemänginud riigil võib olla noorteklassis tugev meeskond. Peatreener usub koondise võimalustesse, kui kõik meeskonnaliikmed teevad pühendunult trenni ja annavad endast kõik, mis anda on. Koondise üks põhitegijaid, Sander Raieste, on hetkel käevigastusega rivist väljas. Koondise peatreeneri sõnul tehakse Raieste vigastusest sõltuvalt plaanipärane ettevalmistus, mille puhul on oluline, et teised mängijad tahavad selle käigus anda endast parima. Usun, et kindlasti kerkib esile Sander Raieste rolli väärikaid täitjaid, on Pehka motiveeritud. Lisaks osalemisele Nordic Cupi ja Balti matši turniiridel peetakse suve jooksul kaks sõpruskohtumist Rootsi U18 koondisega ja enne EMile sõitu on plaanis veel üks kontrollkohtumine, mille vastane selgub lähiajal. Matthias Tass Tegevuskava: Nordic Cup (Soome) laager (Kilingi-Nõmme), mängud Rootsiga Balti matš (Leedu) laager (Tallinn) Kuni 18aastaste noormeeste B-divisjoni EM toimub 29. juulist 7. augustini 2016 Skopjes, Makedoonias. Alagrupid: A: Bulgaaria, Ungari, Küpros, Iirimaa, Poola, Makedoonia B: Rumeenia, Belgia, Valgevene, Portugal, Montenegro, Austria C: Eesti,Tšehhi, Island, Luksemburg, Taani, Holland D: Albaania, Inglismaa, Slovakkia, Šotimaa, Ukraina, Gruusia Ron Arnar Pehka Alagrupid: A: Portugal, Montenegro, Makedoonia, Armeenia, Gruusia B: Poola, Venemaa, Island, Valgevene, Eesti C: Suurbritannia, Kreeka, Holland, Kosova, Iirimaa, Albaania D: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia PS Ajakiri Basketball on juures U20 ja U16 poiste EM-turniiril. U20 noormehed Peatreener: Indrek Visnapuu Abitreener: Raido Rebane U20 koondise kandidaatide nimistus on hetkel 19 nime. Praeguseks hetkeks on teada, et koondist ei saa sel suvel aidata Maik-Kalev Kotsar ja Mark-Erik Valge. Koondise peatreener Indrek Visnapuu loodab, et ettevalmistusaja jooksul suudetakse enda plaanid ellu viia, ühtseks meeskonnaks kasvada ja EMil tugevaid esitusi näidata. Eesmärk on meeskonna potentsiaal ja tase välja mängida, lisas Visnapuu. U20 koondisel on enne EM-finaalturniiri kavas kuus kontrollmängu. Vastased on veel selgumas. U20 vanuseklassides kukkus seitse meeskonda A-divisjonist B-divisjoni, mistõttu on B-divisjoni tase kõvasti tõusnud. Peatreeneri sõnul on kõikide alagrupikaaslaste taset raske hinnata. Venemaa ja Poola on noorteklassides alati tugevad olnud, märkis Visnapuu. Vigastustest on taastumas Ivalo Pajumets ja Karl Robin Jürjens. Samuti on enda vormi alles leidmas pikalt puukentsefaliidi tõttu eemal olnud Madis Soodla. Kuni 20aastaste noormeeste B-divisjoni EM toimub 15. juulist 24. juulini 2016 Halkídas, Kreekas. BASKETBALL 47

48 PERSOON Tekst: Maria Kristiina Prass Fotod: Joosep Martinson Kadri- Ann Lass esindab USAs Eesti Nokiat Kui Eesti Nokia on meie töökad neiud ja naised, siis on Kadri- Ann Lass üks neist, kes meid USA naiste ülikoolikorvpallis säravalt esindab. Ka poisse on meilt viimasel ajal ookeani taha läinud ja seal mõnevõrra suuri tegusidki teinud, kuid Kadri-Anni kujul on hetkel tegu silmapaistvaima neiuga, kes selle tee jalge alla võtnud. 48 BASKETBALL

49 Kadri-Ann Lass Sünniaeg: 24. november 1996 Pikkus: 190 cm Positsioon väljakul: ääremängija, nr 3 4 Haridus: Audentese Spordigümnaasium Duquesne i Ülikool (Pittsburgh, Pennsylvania) Karjäär: Audentese SG/Noortekoondis Duquesne Dukes Treenerid: Kai Lass (ema), Maksim Tuul, Reet Rausberg, Jaanus Levkoi; koondise juures lisaks Janne Rits, Marek Koitla, Heino Rebane Hooaeg 2014/2015: Audentese SG/Noortekoondis (Eesti- Läti ühisliiga): 21 mängu; 32,2 min; 15 p; 10,4 lp; 3,2 rs; 1,3 bl Hooaeg 2015/2016: Dukes: 34 mängu; keskmiselt 32,4 minutit; 11,2 p; 5,9 lp; 1,6 rs; 1,9 bl Seitsmekordne Atlantic 10 liiga nädala parim uustulnuk Koondis: U18 koondisega aasta suvel Rumeenias võidetud B-divisjoni teine koht: seitse mängu; 35,4 min; 12 p; 12,9 lp; 2,3 rs; 3 bl Ja seda, mis mulje temast vesteldes jääb, toetavad ka faktid poolikult ei tee Kadri-Ann midagi. Oma esimesel aastal seitsmekordne liiga nädala uustulnuk, üks naiskonna liidreid. Peatumist ei paista! Kadri-Anniga saame kokku väga ilusal päeval õdusas Tartu kohvikus. Kuigi enda jutu järgi on ta vahel vali ja järsk, seda külge temast pea tunniajase vestluse käigus välja ei paista. Ju on ikka vaja kossusaali adrenaliini, et see loom valla päästa! Keskmisest eestlasest ehk võib-olla natuke jutukam, korvpallile pühendunud ja austusega raske töö vastu enam paremat saadikut korvpalli sünnimaale meil vist endale valida ei õnnestukski. Ilmselt oled sellele küsimusele päris palju vastanud, aga võtame algusest. Kuidas sa sattusid kossu juurde, kui vanalt? Minu ema oli ka korvpallur (Kai Lass, endine TRÜ ja Eesti koondise mängija autor), nii et see oli see, miks sattusin. Kuna sündisin niimoodi, et ta mängis pärast edasi, siis olen sisuliselt sünnist saati olnud kossusaalis. Mingi hetk hakkas ta ise andma lastele trenni mitte isegi otseselt korvpalli, lihtsalt pallimänge väikestele. Käisin seal, siis see muudeti mingi hetk ümber hoopis mingiks teiseks grupiks, siis käisin vahepeal üldse poistega kossus. Kolmandas klassis jõudsin Audentesesse nende treenerite juurde, kellega nüüd lõpuni välja olin. Eks see siis natuke selline family business ole, aga kui ise trenni läksid, kas sulle hakkas kohe meeldima? Koss on alati olnud minu ja mu elu osaks nii kaua, kui mäletan. Ma ei mäleta, kas mul oli kunagi mingi selline hetk, et jah, nüüd mulle meeldib!. See on lihtsalt alati olnud. Muidugi ema ütles, et see ei ole mingi kohustus, aga ikkagi kuidagi loomulikult läks nii. Mäletan, kuidas väiksena ema mängude poolajal viskasime sõbrannadega, teiste tema tiimikaaslaste lastega. Siis, mäletan, alati sai ikka eputatud teistega, kui esimest korda kolmese sisse viskasin ja nii. Sellist hetke ei olnudki siis kunagi, kus sa oleks mõelnud, et äkki mulle ei meeldigi ise mängida, käin niisama kaasas? Oli küll, ühe korra. Mul oli üks ülihea sõbranna trennis, kes läks sealt ära, ja siis ütlesin küll, et nüüd aitab mulle ka. Olengi alati tahtnud korvpalli kõrvalt kas laulda või pilli POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. mängida ja siis ütlesingi emale, et ma ei taha enam nüüd lähen õpin viiulit. Emps ütles, et okei, tee, mis tahad, aga oota kaks nädalat kuu lõpuni, ja kui ikka nii arvad, siis vaatab. Pärast ühte nädalat mõtlesin juba ise ka, et mida ma teen, muidugi ma ei lähe ära. Et siis tark tegutsemine emalt? (Naerab autor) Jah, just! Kas sul on mõni väga konkreetne ere mälestus ka lapsepõlvekossust? Ühtegi otseselt eredat ei ole, aga mis mulle on küll hästi meelde jäänud, on see, kui mängisime miniklassis ja seal finaali saime, siis seda mängisime Saku Suurhallis. See oli kõigi jaoks väga suur asi, hästi lahe. Teine asi, mida mäletan, on esimesed võidud, mis saime tugevate tiimide üle. Meil oli alati näiteks Raplaga võitlus. Kõige esimene mäng, mis mängisime, oligi nende vastu ja kaotasime ülisuurelt. Kui ühel hetkel võitsime, olid küll emotsioonid laes. Aga mis vanusest sa hakkasid mõtlema, et äkki tahadki päriselt seda teha, ei käigi lihtsalt trennis? Ma ei tea, see ei tulnudki tegelikult nii vara. Ma võtsingi seda alati nii, et käin trennis. Ühel hetkel mõtlesin, et võib-olla mängin Eestis. Üks hetk, ma ei mäletagi täpselt, millal, ilmselt kui ma juba Audenteses koolis käisin, hakkasin mõtlema, et tegelikult võiks vaadata natuke kaugemale. See võis olla äkki näiteks üheksanda klassi lõpp. Siis tuli ka esimene pakkumine, et kas ma tahan minna gümnaasiumisse USAsse. Otsustasin, et tahan ikka jääda koju ja kooli siin ära lõpetada. Hakkasin mõtlema, et see on ju tegelikult reaalne võimalus! Kas oli mingi konkreetne päästik ka selleks otsuseks lõplikult või lihtsalt tasapisi kujunes nii välja? Pigem oli see selline sujuv. Ühel hetkel lihtsalt mõtlesin, et võiks ju proovida küll ja vaadata, kuhu välja jõuan. Alati on ju võimalik lihtsalt tööle minna, aga võib ju nii kaua pingutada, kuni hästi läheb. Selle otsusega oled siis tagantjärele rahul, et gümnaasiumis ikkagi Eestisse jäid? Jah, sellega olen väga rahul. Gümnaasiu- BASKETBALL 49

50 PERSOON misse USAsse minemisega on ka üsna suur risk, sest tasemed on üle riigi ikka väga erinevad ja paljude keskkoolide hulgast on raske välja nokkida neid parimaid. Kui oled siin oma riigis üks tugevamaid ja saad koondisekogemust ka, siis see on ikka teine asi. Kuidas sul pere suhtus sellesse, kui hakkasid rääkima, et äkki lähed ülikooli USAsse? Eks see mure oli ikka, et nii kaugele, aga nagu olen alati öelnud ka, et kuna käisin Audenteses ja ööbisin seal olles juba ühikas, siis olin juba iseseisvusega natuke harjunud. Kuigi elasin Tallinnas ja ei olnud kaugel ka koju minna, siis üldiselt nägin ema ikkagi ainult nädalavahetuseti. Kui ma nüüd sel aastal läksin USAsse (Duquesne i ülikooli toim), olin selleks juba valmis. Mu toakaaslasel, kelle kodu on USAs ülikoolist nelja tunni kaugusel, oli vist suurem šokk kui mul. Mul oli alguses tükk aega see tunne, et see on lihtsalt nagu mingi laager ja kohe saab läbi. Muidugi tuli mingil hetkel igatsus ka, korraks oli ka see hetk, et enam ei jaksa, tahaks koju. Siis hakkas hooaeg pihta ja kogu aeg oli kiire, hakkasin trennikatega rohkem läbi saama, siis läks juba rahulikult. 50 BASKETBALL POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. Nüüd tunned, et võid küpselt tagasi minna küll pärast suvepuhkust? Ma ei saa isegi tervet suve siin olla tegelikult, lähen juba juuni keskel tagasi suvetreeningutele. Iseenesest tunnen juba, et võin tagasi minna, olen välja puhanud. Mainisid ka, et su ema oli korvpallur, nii et ta kindlasti oskab toetada ja kaasa elada, aga kuidas isa suhtus? Isast ma ei tea midagi. Ei ela temaga koos, ei käi läbi. Mu toetussüsteem on seega ikkagi ema. Kas ema andis (annab) sulle kunagi ka mingit nõu n-ö korvpallurilt korvpallurile? Ta niimoodi otseselt ei tule nõu andma, ütleb alati, et treener on treener ja tema on ema, võib olla rohkem psühholoog, aga ei hakka mulle seda korvpallijuttu rääkima. Aga eks ta ikka on nõu andnud just vaimses mõttes, et kuidas kaotusi üle elada või kuidas end välja lülitada nendest asjadest, mis ei meeldi. Mis sa ise arvad, kas see, et oled naisterahvas naiste korvpallis, on mängijana kuidagi erinev, kui oleks olla meesterahvas meeste korvpallis? Naiste korvpall on emotsionaalsem, arvan. Eks meil on ka sellist emotsiooni, nagu meeste kossus näeb, aga naised on vahel mõnes mõttes õrnemad. Tean ise, et võin olla vahel päris järsu ütlemisega, kui näen, et keegi ei viitsi midagi teha, siis võtan ikka ette, osad võivad seda väga südamesse võtta. See ehk on see suurim erinevus inimesed võtavad asju rohkem südamesse. Peab oskama täpselt mõelda, kuidas kellegagi suhelda. Seda rääkis USA treener ka hooaja alguses, rõhutas ka enda poolt, kui oluline on leida igaühega see õige suhtlusviis. Enne rääkisid Audenteses elamisest. Päris mitmed, kes on läinud Ameerikasse, on öelnud, et ühikas elamine ja seal käimine oli hea vahesamm ja aitas juba harjutada iseseisvust. Mis oli aga ikkagi see asi, millega kohanemine Ameeri-

51 POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. kasse jõudes aega võttis? Minu jaoks suurim asi oli toit. Isegi kui nad teevad umbes samu asju, pastat või kartulit näiteks, siis see on alati ikkagi natuke teistmoodi. Minu keha ei harjunud kohe ära ja mul juhtus see, et veri läks korrast ära, ma ei saanud toidust piisavalt rauda. Sõin küll täpselt samamoodi kui kodus, aga toitaineid jäi ikkagi puudu. See on kindlasti seal erinev. Teiseks võib-olla siis inimesed. Eestlased on rohkem sellised vaiksed ja omaette hoidvad, mis mulle pigem sobib, aga USAs on inimesed väga suured suhtlejad ja tulevad kohe hooga peale. See oli natuke väsitav alguses, lõpuks harjusin ära. Kas mängija elus oli ka mingeid suuri erinevusi? Minu jaoks kindlasti oli keel. Korvpallitermineid ma põhimõtteliselt inglise keeles ei teadnudki, nii et esimene trenn seal oli ikka üsna raske, ma ei saanud ühestki asjast aru. Siis hakkas ikka vaikselt tulema. Nüüd vaatasingi, et eelmises Basketballis oli sõnastik sees, siis naersingi, et seda oleks eelmisel aastal vaja olnud! Nüüd on ikka kõik selge juba, kuskil nädalaga hakkasin ilusti aru saama. Põhimõtteliselt ju asju teadsin enne ka, aga lihtsalt nimetusi mitte, nii et sain treeneri liigutused ja sõnad lihtsalt kokku panna. Midagi väga hullu ka ei olnud. Kas said Eestist ka mingeid pakkumisi, kui gümnaasiumi lõpetama hakkasid? Eestist otseselt pakkumisi ei tulnud, sest kõik teadsid juba, et ma lähen ära. Ei üritanud jah keegi niimoodi meelitada, et jää ikka siia ja mängi meil. Kui läksid, siis mis need asjad olid, millega sinuga kõigepealt tööd alustati? Või läksid kohale ja olid kohe valmis ja, mis ta lõpuks oli, seitsmekordne nädala uustulnuk? Ei, päris nii hästi ei läinud, jah (naerab autor). Mida treener juba suvel ütles, oli, et pean harjutama pallikäsitsust. Kuna olen alati olnud pikk, siis mul ei ole see osa kõige parem. Teiseks ütles, et pean viskama kolmeseid. Meie võistkonnas on nii, et ükskõik, kus sa mängid, pead kolme viskama, mängijaid põhimõtteliselt valitaksegi selle järgi, et kõik oleks võimelised, selleks valmis. Kui juba sinna jõudsin, siis minul pandi BASKETBALL 51

52 PERSOON POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. kõigepealt jõutreeningud juurde, ja harjutasin ikka eri viskeid. Alguses taheti minust teha rohkem tagamängijat, aga kuna meil kukkusid järjest pikad vigastustega välja, liikusin ikka pika positsiooni peale. Nüüd on otsustatud, et jäängi pigem selliseks pikaks, kes suudab väljas ka mängida. Kui hakkasime võistkonnana mängima, siis tulid muidugi kõik liikumised ja muu selline ka juurde. Põhimõtteliselt võib vist öelda, et teil läks päris hästi see hooaeg, eks? (Naerab autor). Meil läks ikka väga hästi. 52 BASKETBALL Võib ehk eeldada, et jäid ise ka rahule? Ma jäin väga rahule, muidugi. Natuke kardan järgmist aastat, sest kolm meie väga-väga tugevat mängijat lõpetavad kooli, siis läheb natuke raskemaks. Samas on see seal iga-aastane protsess, kõigil lähevad alati mängijad ära. Kui järgmine aasta võibki tulla natuke nõrgem aasta, sest meil on kõik nüüd esimese-teise aasta õpilased ja ainult umbes kolm vanemat, siis sealt edasi jällegi on kõik ju vanemad. Võib tulla veel väga häid hooaegu. Natuke järgmist pelgan, aga arvan, et kõik on loomulik. Aga kuidas iseenda poole pealt? Selles mõttes, et sul läks personaalselt ka päris hästi, eks? Mul on kindlasti hea tunne minna uuesti, aga samas võib-olla tuleb nüüd juurde kohustusi ja survet. Võistkonnas kõik teavad, et olin natuke isegi liidri rollis eelmisel aastal, nüüd vaadatakse rohkem minu poole. Ka treener rõhutas enne suve mulle, et kuna kolm liidrit lähevad ära ja olen nüüd kõige vanem, siis pean olema häälekam ja vägesid juhatama. Et liidrikoormat tuleb nüüd natuke juurde. Enam ei anta mulle ka uustulnuka tiitlit, kui tahta mingit tunnustust, siis peab kõigi mängijatega võistlema. Eks vaatab! Kuhu sul endal veel minna on, kas on veel midagi, mis vajab tööd? Mis sulle nüüd suveks n-ö koju kaasa anti? Ikka on parandada, muidugi. Pean jätkuvalt harjutama pallikäsitsust ja jõudu, need kaks asja anti kaasa. Ülejäänu visked ja nii on heas seisus, probleeme ei ole. Võib-olla ehk ka kiiruse pealt viskeid saab veel harjutada. Füüsiline areng on loomulik, kui teed palju trenni, lähed uuele režiimile, aga kas tunned ise, et oled USAs vaimselt ka arenenud? Ma korvpalli mõttes ei tea, ei tunneta seda vahet niivõrd, aga tavaelus päris kindlasti. Olen nii palju täiskasvanulikumaks saanud. Mäletan ise, et Audentese aegadel olin alati see, kes oli selline lapsikum, vaatas multikaid ja lollitas.

53 POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. Kui USAsse läksin, siis seoses sellega, et olin juba elanud ühikas, oli algul üllatus üsna suur. Kõik olid minust natuke vanemad, aga veel nii palju lapsikumad ja eluvõõramad, uued tulijad just. Siis mõtlesin ise ka, et nüüd pean mina olema natuke täiskasvanum. Lisaks eks lihtsalt kodust eemalolek ka kindlasti kasvatas suureks. Korvpalli poole pealt ehk selles mõttes, et alguses minnes olin ma enda vastu väga karm, jäin pikalt ebaõnnestumiste peale mõtlema ja see mõjutas omajagu. Treener pakkus, et võin minna spordipsühholoogiga rääkima, kes on meil ka tiimi juures olemas. Alguses paar korda ka käisin ja sellest sain mingil määral üle. Eks karm olen nüüdki, töötan selle kallal ikka. Seda ütles mulle ka treener mis teeb heaks, võib teisest küljest kõik ära lõpetada. Pean kuidagi alles jätma selle poole, et olen enda vastu nõudlik, aga samas võtma ebaõnnestumisi natuke lõdvemalt. See on vist ka see osa, mis Eestis jääb natuke puudu, just see spordipsühholoogia osa. Isegi profikossus on seda silma jäänud, kus iseenesest võiks ju eeldada, et tagalad on suured ja kõik võimalused olemas. Aga USAga vist ei saa ikkagi võrrelda. Selles mõttes küll, jah. Meil oli psühholoog kohe tiimi juures võtta. Üldse on meil hästi palju inimesi võistkonna juures ja võimalusi. Käin veel väiksemas koolis, suuremates on sellised asjad veel paremini tagatud. Mulle tuli tegelikult pakkumisi ka suurematest, lisaks nüüd Audentese pinginaaber Maik-Kalev (Kotsar toim) läks ka suurde kooli ja saatis mulle sealt pilte. Ma juba näen erinevust ka, kuidas meil on ja kuidas neil. Kohtlemine on ikkagi veel palju parem. Mul oli tegelikult enamiku asjade mõttes veel paremaid valikuid kui see kool, kuhu lõpuks läksin, aga valisin ikkagi eelkõige tiimi ja treenerite järgi. Kas sul on veel silma jäänud mingeid selliseid konkreetseid asju, mida sa mõtled, et tahaks tuua Eesti korvpalli üle, mis arendaks siinset pilti samale tasemele? Jah, olen päris mitme asja osas mõelnud, et peaks kõigile rääkima! Mis esimesena meelde tuleb, on tööeetika, trennide ülesehitus. Näiteks meil on kahe ja poole tunnised trennid ja selle aja jooksul me ei istu kordagi. Teeme soojaks, siis on minut pallikäsitsust ja siis hakkame kohe tegema. Joogipausid on ka nii, et vahepeal treener unustab üldse ära, ja siis mingi hetk, kui meenub, lubab meid 30 sekundiks pausile. Kui selle ajaga tagasi ei jõua, siis on kohe sprint. Just see, et ei ole pause, niisama istumist. Ma tean, et mulle endale ka meeldib, et kui on mingi raske harjutus ära, siis saad istuda ja juua, aga samas see tamp on hea! Mul ema ütles ka, kui detsembris vaatamas käis, et see on see, kuidas nemad vanasti trenni tegid. Just seda tempot ja treeninguviisi annaks kindlasti Eestisse tuua. Ja kindlasti jõutrennid ka, sest mis siin Eestis jääb kindlasti paljudel puudu, on füüsis. Seda alati öeldakse ka, aga samas midagi süsteemselt ei muudeta. Tundsin isegi siit minnes, et füüsiline pool ei ole nii hea, kui võiks. Füüsise arendamine ja tööeetika on peamised asjad. Või kas isegi eetika, eks kõik treenivad kõvasti, aga just see, kuidas. Alati ju öeldakse ka, et treeningul peab olema raskem kui mängus. Nagu ütlesid, pikad trennid, mingi hetk vist isegi neljatunnised... Need neljased on ikka päris hullud. Vahepeal oligi nii, et me tegime tõstmise ära ja siis läksime otse trenni. Kõige raskem ongi, et kui oled näiteks teinud jalgu, siis sa lihtsalt ei suuda pärast joosta. Kui käsi, siis lihtsalt ei jaksa visata. Kui mööda viskad või drilli ära ei tee, peab kohe karistuseks jooksma. Nii me siis jooksime kogu aeg. Pikad trennid, samas kooli ei saa ka päris hooletusse jätta kas sul vaba aega ka jääb selle kõrvalt või ongi nii ette nähtud, et vaba aeg on siis, kui magad? Mulle ka alguses tundus, et mingit vaba aega ei jää, aga tegelikult, kui suudad oma asjad õigesti planeerida, siis jääb küll. Tavaline päev on näiteks selline, et 7:30 hommikul on tõstmine, siis pärast seda 9 12 tunnid, siis umbes 13:30 on trenn ja õhtul mul mu eriala tõttu laborid ka, olid veel need. Seal vahepeal oligi vaba aeg, kus siis otsustasin, kas tegin midagi kasulikku, õppisin, magasin või tegin tiimikatega midagi. Vaba aega jääb küll, aga me enamasti ei tee sellega väga midagi, oleme lihtsalt liiga väsinud. Vahepeal käisime ikka rohkem ka kinos ja nii, väljaspool hooaega on nädalavahetused ka vabad, siis saab ka rahulikumalt võtta. Kas sa ise mõtled, et võiks olla rohkem vaba aega, või tegelikult eelistadki, et saad keskenduda korvpallile ja koolile? BASKETBALL 53

54 PERSOON Vahepeal on ikka see tunne, et tahaks rohkem. Üldiselt ikka elab üle. Arvan, et mulle just tegelikult meeldib isegi see rutiinitunne rohkem. Nüüd kodus olles ka tajun, kuidas mul on kogu aeg igav, ei oska oma ajaga midagi teha. Hetkel võtan küll ühte online-tundi ka, nii et vahepeal saab sellega tegeleda, aga muidu on küll graafik tühi ja tunnen end päris süüdi vahepeal. Kas siin olles teed omal käel trenni või kuidas? Eeldatavasti midagi ikka peab tegema, ei saa vist jätta päris viit nädalat lihtsalt vahele? Kui jõudsin, siis mõtlesin, et teen ülikorralikult. Nädala tegin, aga siis jäi nädal lihtsalt vahele, sest ma ei jõudnud, otsustasin puhata. Käisin sõpradega väljas, Maik just läks paar päeva tagasi ära, aga eelmine nädal olin temaga palju koos. Nüüd tulin sugulaste juurde Tartusse ja ikka üritan jälle trenni teha. Jõukava on olemas ja sellega siiski tegelen. Jõukat saab kergemalt teha, ja muidugi jooksmas käia, kossuga on raskem, kuna siin ei ole sellist ligipääsu saalidele. Aga ikka üritan hoida vormi, muidu lähen USAsse ja olen alguses tagasi pole mõtet. POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. Kas sa koolis olles jõuad siinset korvpalli ka jälgida? Ikka üritan. Osad sõbrannad mul mängivad ju siinset meistriliigat, klassivennad (Silver Jurno, Ivo Van Tamm, Joosep Indermitte) ka meistriliigat. Kui ikka Delfis üle kannab, siis püüan jälgida. Ajavahe muidugi teeb asja raskemaks, vahepeal oli seda ka, et tunnis on telefon süles ja kirjutamise vahepealt vaatan seisu. Kui aeg klapib, siis ikka üritan vaadata, et päris võõraks ka ei jääks. Meeste mänge jälgin vähem; kuna mu üks parimatest sõbrannadest, Marie Roosalu, mängib 1182s ja Trine Kasemägi mängib uuesti Tallinna Ülikoolis, siis neil hoian ikka rohkem silma peal, meeste omi vist paar korda trehvasin vaatama. Päris sellist plaani ei ole, et nüüd ma PEAN. Üks sõbranna mängib ka Apollo liigat, seda küll kahjuks üle ei kanta, aga tulemustel ikka hoidsin silma peal. Audentese SK võitis ka, mis oli hästi tore. On ikka inimesi ka, keda jälgida. Ameeriklased teadupärast ei ole alati kõige teadlikumad muust geograafiast või üldse muust maailmast. Kas sul on mingeid naljakaid lugusid ka sellest, kui ütlesid kellelegi, et oled Eestist? Minul on kõik üsna ühesugused olnud et kust pärit, Eestist, aa, kus see on. Aga tean, et ühel ungarlasel oli selline juhus, kus ta ütles, et on Ungarist, ja siis poiss, kellega ta rääkis, vastas: Aa, see on see saar seal Aafrika kõrval. Nüüd me ei teagi, kas ta tegi nalja või päriselt arvas seda, lihtsalt vaatasime teda, suu ammuli. Kusjuures mul pigem on naljakas lugu, kus olin juba valmis seletama, kus Eesti on, ja mu vestluskaaslane teadis kohe, et see on üks Balti riikidest, et meil on ilus vanalinn ja et ta tahab hullult siia tulla. Siis olin tõesti üllatunud. Paar inimest on tulnud ka mulle ütlema, et nende vend või sugulane kas on sõjaväega Eestis või kohe läheb. Sellised juhused on alati nii toredad. POLE KEVADET PÄRIS AMMU NÄINUD EGA LU- GENUD, AGA MÄLU JÄR- GI SAMASTAKSIN END ARNO TALIGA. Koss ilmselgelt on hetkel prioriteet su elus, aga kas sa oled teinud kossu kõrvalt ka natuke mingeid muid plaane? Selge on see, et sportlaskarjäär ei kesta kellegi jaoks igavesti. Õpin ülikoolis keskkonnateadust ja sellega annab tegelikult tulevikus mitmesuguseid asju teha. Mind on alati huvitanud keskkonnakaitse ja selline valdkond, nii et ehkki mul otseseid plaane pole, siis võimalusi on ikka. Saan oma paberi kätte, mängin kossu ja lõpuks võin võib-olla üldse treenerina lõpetada ma ei tea veel, mis saab. Minult küsitakse seda päris palju, mida ma oma erialaga tegema hakkan, aga mul ei ole veel ausalt öeldes aimugi. Õpin nii palju bioloogiat ja keemiat, et tegelikult võiksin pärast lõpetamist kas või õpetajaks minna. Aga hetkel on tõesti koss prioriteet ja ma ei ole selle peale mõelnud. Kas vanad huvialad on ka säilinud? Eks ikka väiksena on kõigil mingid mõtted, kelleks nad saada tahavad, isegi kui need muutuvad. Ma väiksena tahtsin alati õpetajaks saada või lauljaks, aga see viimane on arvatavasti läinud juba (naerab autor). Ma ei tea, eks vaatab, kus lõpetan! Võib-olla olengi 20 aasta pärast õpetaja. Eks treeneriamet ühendab ka õpetajaks olemise ja korvpalli päris hästi. Jah, ja treenerina just saakski proovida kõiki neid uusi asju, mida ma USAs õppisin, korvpalli mõttes. Olen samas küll alati öelnud, et ma treener olla ei suudaks, võib-olla lihtsalt jääksin siis nõuandja rolli. Arvan, et ma ei oleks hea treener, oleksin liiga närviline. Tahaks ise minna ja teha! Enne minekut sa ütlesid, et sa tahaksid tegelikult väga tulla koondisele appi, aga see koondise aken täpselt ei klapi sinu hooajaga. Kas see soov siiamaani torgib, et tegelikult ikka tahaks tulla? Jah, kindlasti kriibib hinge. Mulle on alati meeldinud koondises olla. Kui mul oleks nüüd siin suvel koondis, siis ma ei peaks ka suvetreeninguteks tagasi ülikooli minema. Tean, et mu tiimikaaslased, ungarlane ja serblane, jäävad terveks suveks Euroopasse ja on U20 koondises, aga Eesti seda koondist ei pane välja. Mul oli lootus, et ehk ikka pannakse, aga... Lisaks kindlasti ka naiste koondis. Ühe korra olen olnud naistega ja ühes mängus sain isegi natuke mängida. Jah, selle pärast olen ikka küll natuke kurb. Ja see reegel FIBA akende osas ka just alles muutus, vanade reeglite järgi oleks väga hästi täpselt sobinud! Praegu põhimõtteliselt pean ülikooli ära lõpetama ja alles siis saan tulla, kui just tagasi ei muudeta. See ikka tõesti torkab! 54 BASKETBALL

55 BASKETBALL 55

56 TREENER Tekst: Aldo Maksimov Fotod: Joosep Martinson aasta 18. aprill Konyas, Türgis. Käimas on U18 EMi kvalifikatsiooniturniir. Mitte just väga suurde spordihalli on kogunenud ligi 2000 Türgi kadettide koondise fänni, saal on täis. Mängu lõpuni jääb minut. Tablool on viik 80 : 80. Robert Raamat mees, kes teadis ussisõnu Eesti võidab poolaja suurelt 50 : 36, kuid teisel poolajal tuleb Türgi aina lähemale ning neljanda veerandaja lõpus käib punkt-punktimäng. Jääb veel 50 sekundit, Türgi koondise käes on pall. Vastane viskab äärelt mööda, sest Risto Hallang on tal tihedalt peal. Martin Pius haarab lauapalli ja poetab selle kiiresti Taavi Telgmale. Tanel Tein on juba üle keskjoone, Telgma saadab tema poole kaarega, kuid terava palli, mis põrkab korra enne vabaviskejoont maha. Tein jõuab esimesena pallini ja paneb selle hoolimata kõrvale kerkinud türklasest pealt! Järgmine rünnak Türgil taas ebaõnnestub, vise põrkab rõngast lauda. Saal on pakatavatest emotsioonidest tulvil. Uuel rünnakul tabab Linnas viske paarilt meetrilt ja mäng on tehtud võit Eestile Türgi üle karukoopas 87 : 82. Türgi eest mängisid siis hilisem NBA staar Hedo Türkoğlu, samuti Ömer Onan ja Serkan Erdoğan. Oli aprill, päike paistis, tundus, et isegi saalis, meenutab Raamat. Kui olime võitnud, sadasid publiku hulgast meie suunas mündid jms. Vaatasin just eile protokolli ja kõik meenus, nagu oleks see eile olnud. Samas polnud ma neid protokolle 20 aastat kohvrist välja võtnud. 75% oma kasvandikud Tegime ses mängus vaid viis pallikaotust. Viisime oma praagi miinimumini, samas iseloomustasid meie mängu kiirus ja agressiivsus, asi, mida ma uuesti meie noortekoondiste puhul märkasin alles nüüd eelmisel talvel U16 koondise puhul Tallinnas BSBC turniiril. KUI OLIME TÜRGIT NEN- DE KODUS VÕITNUD, SA- DASID PUBLIKU HUL- GAST MEIE SUUNAS MÜNDID JMS. Meid iseloomustas ka taktikaline küpsus, kui üks käik ei õnnestunud, proovisime teist ja kõik teadsid, mida teha. Seega taktikaline arsenal oli päris lai meil; mängisime ka Türgi vastu vähemalt kaht erinevat maa-alakaitset ülevälja-maa-alakaitset, poolevälja-maa-alapressi, mees-mehepressi jne. Oli vaja teha muutust kaitses või rünnakul, siis tegime. Raamat kiidab tagantjärele seda kooslust: Targad-asjalikud noored, kellega oli lihtne ja loomulik suhelda. Neist 75% olid mu omad kasvandikud, lisaks Tein ja Vahimets Tartust, kuid nemad olid juba väljakujunenud ja liidriomadustega mängumehed, kellega ei pidanud meeskonda sulandamise nimel vaeva nägema. Eesti kaotas sel kvalifikatsiooniturniiril vaid Iisraelile (esimese mängu), võitis enne Türgit ka Sloveeniat 76 : 72, kusjuures ses kohtumises ladus Tanel Tein vastase korvi koguni 44 punkti (visked väljakult 14/24, vabavisked 14/20). Ses pingelises mängus oli kangelaseks Tein. Kuid meil olid omad spetsialistid igas žanris mängujuht Telgma, 56 BASKETBALL

57 MEID ISELOOMUSTAS KA TAKTIKALI- NE KÜPSUS, KUI ÜKS KÄIK EI ÕNNES- TUNUD, PROOVISIME TEIST JA KÕIK TEADSID, MIDA TEHA. Robert Raamat. Kes ta on Sündinud 2. mail 1960 Mängija- ja treenerikarjäär: Kuulus mängijana 1970ndatel Eesti noortekoondisse ja a ka Kalevi duublisse (treener Märt Kermon) õppis Tartu Ülikooli sportmängude kateedris. Eriala oli korvpallitreener, olgugi et diplomile märgiti sportmängude treener töötas OSKis juhendas edukalt a sündinud poiste U18 koondist (kõigil kolmel aastal valitud aasta noortetreeneriks) töötas Audentese Spordigümnaasiumis. 2004/2005 töötas Kohilas nii esiliiga meeskonna kui ka noortega. Eraelu: Praegu on ta Eesti kodu Kloogal, kuid Raamat töötab Espoos ehitus-viimistluse alal ja elab kümnendat aastat Soomes. Elab üksi, tal on poeg. lauas Pius ja Kaljuvee, kompromissitu võitleja Kaljuvee. Kaitses Hallang, kelle panime alati võtma vastase ohtlikemat mängijat, samuti Vahimets, kes heal päeval oli võimeline hullusteks. See oli MEESKOND Eesti pääses grupist teisena edasi vahegrupiturniirile, mis peeti augustikuus taas kuumas Leónis, Hispaanias. Eesti teenis kaks võitu ja kolm kaotust ning jäi napilt finaalturniiri ukse taha. Otsustavaks sai avamängu 60 : 68 kaotus Belgiale. Olen seda mängu palju peas läbi mänginud. Valus. Mäletan, eelmisel päeval panime märkmed kirja, vaatasime vastaste mängu. Kuid mängupäeval sai Oliver Kaljuvee kerge hüppeliigesetrauma ja otsustasime, et ta jääb kõrvale. See kaotus sai meile saatuslikuks. Järgmisel päeval sai Eestilt revanši Türgi (89 : 73) ja veel jäi Eesti alla Hispaaniale (84 : 103). Ses mängus läks hulluks Rocki tänane füsioterapeut, kes tõi 37 punkti (kolmesed 7/11). Eesti võitis küll Türgist jagu saanud Poolat (81 : 66) ja Portugali (57 : 50) ning kui vastased oleks õigesti mänginud, oleks olnud veel teoreetiline võimalus finaalturniirile saada. Seda siiski ei juhtunud. Muuseas, ühes mängus, ja see oli Hispaania vastu, pääses platsile ka kuu aega enne seda 18aastaseks saanud Jüri Ratas, kes kaheksa minutiga tõi hilisema korvpalli suurriigi vastu kaks punkti, võttis ühe lauapalli ja andis korvisöödu. See oli VÕISTKOND. Meeskond suurte tähtedega. Olen kaua oodanud, et näha Eestis midagi sarnast ja alles nüüd viimasel kahel aastal olen näinud uut põlvkonda, keda saab selle koosluse, suhtumise ja taktikalise küpsusega võrrelda, sõnab Raamat. Kõrvalised asjaolud Mis jäi puudu? Kõik jäigi esimese mängu taha Belgiaga. Ma ei suutnud treenerina mängijateni viia seda, mida vaja. Nii vähe jäi puudu. Kindel on see, et me oleks pidanud tundma Belgiat paremini, see jäi kindlasti puudu. Me ei osanudki toona tahta paremat vastase scouting ut. Teiseks, lisab Raamat, oli igasugune õnnestumine nagu ka kvalifikatsioonist edasi jõudmine peavalu EKLile. Paar päeva enne aasta vahegrupiturniiri Leónis polnud ma EKLis käies veel kindel, kas reis üldse toimub. Põlve otsas tegemine, rahapuudus, ebakindlus, entusiasmist liikumine... Eks see sõi kindlasti mõnevõrra ega lubanud keskenduda ainult mängule. Ühtseks koondiseks kasvamine Tugeva impulsi selle võimeka meeskonna BASKETBALL 57

58 TREENER Ajas trotsi täis ja vihaseks. Nüüd, 20 aastat hiljem, tunistab Raamat: Emotsionaalselt olid need turniirid äärmiselt kurnavad. Tavaliselt läks pärast turniiri aega üks-kaks nädalat, et sellest välja tulla, reaalsesse maailma siin ja praegu. Olin emotsionaalses augus. Treeneritöö on minu jaoks selline, et kui lasen end selle kaasa haarata, lähen kui teise maailma. Ka August Sokk, samuti Jaanus Levkoi, on rääkinud, et mängud käivad nendega kaasas, neid võib kaua läbi elada. See on täiesti oma mull, milles oled, ja ega sealt pole lihtne välja tulla, on Levkoi rääkinud. Raamat aga lisab: Isegi Soomes tööl on mul keskendumisega samamoodi. Kui keegi segab, olen häiritud. Võin isegi ägestuda. tekkeks lõi juba esimene edu aasta detsembris Põhjamaade karikavõistlustel, mis võideti. Tegime enne seda koos vaid kolmneli trenni. Kaotasime esimese mängu Rootsile punktiga, kuid kokkuvõttes võitsime turniiri. See võit andis tugeva tõuke vaimule. Tundsin selles võistkonnas kõiki hästi; teadsin, mida neilt oodata, mida on võimalik ellu viia. Taktikad, mida on võimalik teostada, olid mulle teada. Pikkusega oli meil probleeme, seda tuli meil teistmoodi korvata. Jaanuaris mängis Eesti Balti matšil Läti ja Leeduga. Leedu aasta vanemate poiste vastu olime poolajal kümnega taga, ent võitsime. Tolle poolaja mängisime valdavalt maa- alapressingut. Pärast seda võitu käis judin läbi tundsin ÄRATUNDMIST. Asi toimis. Kõik oli olemas, alates suhtumisest. Kaotasime aasta algul Peterburis sama koosseisuga venelastele punktiga, aga see ei võtnud meil sugugi masti maha. Vastupidi. Läbi elu/korvpalli Pärast sõjaväge ( ) Nõukogude armees sai Raamatust pereinimene ja ta suundus tööle Rapla EPTsse, spordikompleksi juhatajaks. Saime sealtkaudu kolmetoalise korteri, neljatoaline, mis siis, et meile lubatud, läks pearaamatupidajale. Rapla EPTga mängisime esiliigat ja vist ühe aasta ka kõrgemat Eesti liigat aastal tuli Raamat niisiis OSKi (selle mineku juures oli Levkoi oluline tegija), temast sai noortetreener ja ise hakkas ta mängima sellises klubis nagu TruKo, mille treener oli siis Andres Sõber. Taas tulid säravamad ajad mängijana 1990ndatel Baltikaga, kust käis lisaks Raamatule läbi taoline mängijate plejaad nagu Taavi Reigam, Kim-Erik Küttis, Andres Liinat, Valdo Herzmann, Peep Jõgi, Mart Lööne, Andrus Nagel, Mait Käbin, Valdo Lips, hiljem ka Aivar Kuusmaa, ning treenerina jageles selle seltskonnaga kogu aeg üksinda Heino Rebane. Baltika jäigi kullata, kuigi mängis finaalis neli-viis korda. Kord oli see minu süü, kui panin Asto vastu otsustava mängu otsustavail sekundeil korvi alt viske mööda. Veel sai minu mäletamist mööda kadunud Kert Kesküla lauapalli, aga seegi vise ebaõnnestus. Kuld jäigi saamata. Mis puutub Heino Rebasesse, siis võibolla oli ta selle seltskonna jaoks liiga diplomaatiline. Minusugusel mängijal oleks näiteks vaja rohkem suuniseid. Liiga palju oli Robert Raamatu treenerikreedo 1990ndatel Minu kreedo selle koondisega oli, et põrgatus on viimane võimalus mängu edasi viia. Palli ületoomine oli väheseid kohti, kus põrgatus oli lubatud, esimene valik oli alati sööt. Eestis ei tule kunagi, või ütleme peaaegu kunagi, selliseid mängijaid, sellist meeskonda, kus mehed oleks üksteise järel üks-ühele võimelised mängu ära tegema, olukordi lahendama. Tuleb sööduga leida need lahendused. 58 BASKETBALL

59 ALLES NÜÜD, VIIMA- SEL KAHEL AASTAL OLEN NÄINUD UUT PÕLVKONDA, KEDA SAAB SELLE KOOS- LUSE, SUHTUMISE JA TAKTIKALISE KÜPSU- SEGA VÕRRELDA. kahevahelolekut, kuid kahtlemata ta oli, ja on, hea treener. Eriti selle seltskonna puhul, usun, ta võinuks olla paiguti konkreetsem, resoluutsem. Aga võib-olla eksin, ja jõulisem sekkumine meeskonda poleks Baltika puhul toiminud. Ei tea. Lõpp(vahe)arve korvpalliga Aastail töötas Raamat Audenteses. Sealt lahkus ta aga pettumusega aastal tuli EKList Audentesesse kiri (Viktor Hütt oli peasekretär toim), kus öeldi: Kuna R. Raamatul puudub missioonitunne ja treeningud on halvasti ette valmistatud, siis on meie soovitus Audentesele loobuda R. Raamatu teenustest. Marek Kaleta, tollane õppeasutuse juht pakkus, et võiksin siiski jääda sinna, jätkata tööd Audentese noortega, aga lahkusin siiski. Asemele toodi Üllar Kerde ja keegi Leedust. Levkoi lükati naiste osakonda. Ühe aasta, toreda aasta, tegi Raamat veel Kohila esiliiga võistkonna juures, kuid väsimus korvpallist andis üha enam tunda. See oli mulle endale üks südamelähedasemaid aastaid üldse. Viisime Jüri Pritšiniga (poolvend toim) poisid miniklassis isegi Eesti meistriks. Aga värskus ja kiskjalikkus, mentaliteet, entusiasm hakkasid kaduma. Nüüd on Raamatul meistrimehena kümme aastat seljataga. Kas taas üks etapp läbi? Kindlasti võib ta samaviisi jätkata. Olen Soome ankrusse jäänud, võib-olla liigagi kauaks. Tööga rikkaks ei saa, aga käte osavus on mul geenides. Ühele teed töö hästi, tuleb sealtkaudu teine töö jne. Kuid Raamat pole päriselt öelnud ei korvpallile. Uksi lõpuni kinni ma pole löönud. Ka Ratas on mind korvpalli juurde tagasi tahtnud, mind aga eriti ei meelita perspektiiv olla nii treener kui ka kooliõpetaja, pigem ainult treener. Mitut ametit pidada on raske. Ja üks asi, mis on minu jaoks ületamatu, on ustele koputamine ja raha küsimine. Ta lõpetab tähenduslikult: Eks ma kõige rohkem kardangi seda, et kui korvpall minu ees taas avaneb, siis see loksub suure lainena üle mu pea. Seda ma kardan, et kui ma selle sisse lähen, läheb mootor täie auruga käima ja välja enam ei saa. BASKETBALL 59

60 EUROLIIGA Tekst: Aldo Maksimov 29. juuli tähistas Aleksei Tammiste 70 aasta juubelit. Nädal ja enam hiljem, 6. augustil õnnitleb ja austab korvpalliauditoorium teda Saku Suurhallis Eesti Kosovo maavõistlusmängul. Kui erinevail korvpalli arvamusliidreil on palutud valida Eesti läbi aegade tähtede viisik, siis tavaliselt kuulub sellesse viisikusse ka Aleksei Tammiste. Nii nagu sealt ei puudu tavaliselt ka Martin Müürsepp ja Tiit Sokk. Tammal on kindlalt koht Eesti rahva südames ja alateadvuses, legendide, folkloori ja müstifikatsioonideni välja, mis siis, et peale selle olid tal ka väikesed vead... Aleksei Tammiste oli mängijana tüüp, kes maakeeli risti ette ei löönud. Tänapäevased treenerid ütleksid tema kohta: tal on killer instinct, ta on mängija, kes otsustavatel mänguhetkedel ei põe, vaid võtab mängu enda peale, ta on jäägitult pühendunud korvpallile ning soovib olla selles parim, ta ei lepi kaotusega; ta on mängija, kes mõistab mängu, näeb ideaalselt väljakut, tal on suurepärane tehnika, eriti söödu- ja visketehnika. Kalevi jaoks oli Tammiste ideaalne mängija Tamma läbimurretest ja viimase sekundi visetest on omajagu räägitud. Sestap laseks tal endal rääkida seekord sööduandmisest, meeskonnale mängimisest: Ega vabakssaamine olegi nii lihtne. Mind aetakse alati taga, töödeldakse, see tapab ikka ära küll. Mu pikk sööt? See pole õpitud, see on veres. Vahetult enne seda tunnen, et PEAN söötma, ei mõtlegi, kas võib viltu minna või kas vastane võib vahelt ära lõigata. Hakkaks seda mõtlema mine tea, mis välja tuleb. Jah, tunnen, et pean, ja söödangi. Ilmar Kullam, ainus autoriteet Tamma jaoks, on öelnud: Sokk sobis olümpiakoondisse ideaalselt. Ta on parim eestlasest mängujuht, aga agressiivse tagamängijana eelistaksin Tammistet, viskajana Krikuni või Kuusmaad. Kunagi ütles Jaak Lipso: Kui Tammistel läheb, siis tunnen küll tema võtjatele lausa kaasa! Aleksei Tammiste Aleksei Tammiste sündis Türil 29. juulil 1946, kasvu oli tal meheeas 186 cm. Üsna kohe viis elutee ta Tartusse, a lõpetas ta Tartu Kärberi-nimelise kutsekeskkooli ja õppis aastatel TPEDIs kehakultuuri. Korvpallitreeninguid alustas August Soku õpilasena, treenis ka Harri Russaku juhendamisel, kuulus Eesti noortekoondisse, tippmängijaks kasvas Ilmar Kullami õpilasena. Kuulus vaheaegadega aastatel NSV Liidu koondisse, tuli a ka Saksamaal Euroopa meistriks. Võitis a NSVLi rahvaste spartakiaadil (ühtlasi NSVLi MV) hõbeda ja a pronksi. Tuli vahemikus a kümnel korral Eesti meistriks. Tammiste mängis a Eesti koondises ja Kalevi esindusmeeskonnas. Talle anti Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk aastal ja aastal valiti ta Eesti korvpalli kuulsuste halli. 60 BASKETBALL

61 Tekst: Virgo Agan Foto: Siim Semiskar mine, melu saalis ja korralik soojendus on piisavad, et ennast mänguks üles kütta. Lemmiktoit Nii palju on häid toite, mida meeleldi sööksin. Lemmikut pole välja kujunenud. Lähevad nii magus kui ka soolane. Järgmise hooaja plaanid Tahaksin endiselt siduda omavahel korvpalli ja õppimist. GÜMNAASIUMIANKEET IVALO PAJUMETS Sünniaeg: Pikkus: 193 cm Meeskond: Audentese SG/Noortekoondis Positsioon väljakul: tagamängija Särginumber: 7 Suurim eeskuju Kobe Bryant. Tema nahaalsus ja tahe olla kõigist parem on imetlusväärsed. Ta ei ole kunagi rahul ja tahab alati paremaks saada. Selline mentaliteet ta nii kõrgele ongi aidanud. Lemmikmeeskonnad NBAs hoian pöialt Knicksile ja Thunderile, Euroliigas Kutxale. Unistuste klubi Ideaalis võiks ju mängida küll mõnes Euroliiga klubis. 76ersi lepingule ka ju kätt ette ei paneks... Crvena Zvezdas oleks näiteks huvitav mängida. Tee korvpalli juurde Kuna mu ema on korvpallitreener, siis juba lasteaias sai temaga laagrites ja võistlustel kaasas käidud. Õdedega sai ka kogu aeg palli loobitud. Võib öelda, et korvpall surus igast suunast peale ja hakkas endale ka meeldima. Treenerid Robert Raamat, Jüri Pritšin, Kalle Kollin, Viljo Sinikas, Indrek Ruut, Toomas Annuk. Hetkel Audenteses Indrek Visnapuu, Rauno Pehka ja Elo Heinaste. Tugevused mängijana Enda suurimateks tugevusteks pean just seda n-ö musta töö tegemist. Samuti üks-ühele kaitsemängu, lahtisi palle, lauavõitlust. Samuti meeldib mulle vastasmängijaid survestada ja endast välja viia. Vahepeal õnnestub see paremini, vahepeal keeran sellega hoopis endale käru. Mis alal oled veel tugev? Pinksis ja disc golf is olen päris osav. Samuti on kiidetud mu grillimisoskuseid. Kui aga sportlikud hobid ja muu kõrvale jätta, siis nupp nokib IT-valdkonnas. Siin Audenteses on kerge kopika eest nii mõnelegi IT-alaseid teenuseid pakutud. Nõrkused Üheks nõrkuseks pean seda, et kipun rünnakul kohati passiivseks jääma. Muidugi on tulnud ette mänge, kus olen rünnakul enesekindlam ja pallid kukuvad sisse. Selliseid mänge võiks tulevikus rohkem olla, kui soovin oma korvpallurikarjääri redelil tõusta. Signature move See ei oleks huvitav, kui ma oma põhinõksud välja räägiksin. Siis ei jääks vastastel midagi pureda. Suurimad saavutused Kahekordne noorteklassi Eesti meister, EYBLi U17 kolmas koht, noortekoondiste esindamised EMidel, Eesti esindamine U18 3x3 tänavakorvpalli MMil. Suurim mõjutaja Kui treenisin ja mängisin Raplas, sai minu treeneriks Indrek Ruut ja tunnen, et olen temalt kõige rohkem õppinud. Mäletan siiani bussi- ja autosõite, kus ta rääkis meile eri lugusid korvpallist ja elust üleüldse. Mulle meenuvad ka mõned trennid, kus ta enne alustamist lihtsalt rääkis meiega mitukümmend minutit. Tänaseni mõtlen ja tuginen nii mõnelegi tema tarkuseterale. Mänguks valmistumine Mulle piisab ühest korralikust soojendusest, kus saab naha märjaks ja hinge korralikult kinni tõmmata. Meeskonnakaaslaste erguta- Cramo, Rock või keegi kolmas? Teeme Rapla. Mis on sinu arvates Eesti noortekorvpalli suurim kitsaskoht? Kui ise paar aastat tagasi mängisin, siis sellest ajast meenuvad vähene konkurents ja mängude arv. Minu vanuseklassides oli kolm kuni neli võrdset satsi ja siis ülejäänud muidu kossusatsid. Et rohkem häid mänge saada, mängisime ka endast vanematega ning lõpuks tuli neid mänge ja pikki bussisõite rohkem, kui oleks vaja olnud. BASKETBALL 61

62 SÕNASTIK Tekst: Indrek Ruut Korvpallimõistete seletav sõnastik Siin toome pikema venitamiseta ära teise osa korvpallimõistete seletavast sõnastikust. Kui eelmisel numbris jõudsime napilt J-täheni, siis seekord paneme lõpuni ehk Zni välja. Loodetavasti on neist kahest ajakirjanumbrist abi mängijatele, treeneritele ja ka tavalistele korvpallisõpradele, et mängu paremini mõista, aidata tõlkida korvpallikommentaatorite ja hardcore-fännide leksikat. KICK-BACK PASS sööt tagasi või selja taha perimeetri mängijale pärast pick n roll-olukorda. LAY-UP vise, mis sooritatakse korvi vahetus läheduses (alt üles liikuva sirge käega vise, kasutades tagalauda, powerlay-up, reverse lay-up jne). LEADING FOR THE BALL ründemängija avanemine palli saamiseks, kasutades erinevaid petteid, lõikeid, et vabaneda kaitsemängijast. Indrek Ruut, treener ja teoreetik MAN OFFENCE vaata man-to-man offence. MAN-TO-MAN DEFENCE mees-mehekaitse. Kaitsemänguformatsioon, kus igal mängijal on kaitsta oma mängija. Kutsutakse ka player-to-player defence iks. MAN-TO-MAN OFFENCE võistkondlik ründemäng, mida kasutatakse mees-mehekaitsemänguformatsiooni vastu. Kutsutakse ka man offence iks. MIDCOURT LINE vaata half-court line. MIDDLE ON BALL (SCREEN) pick n roll väljaku keskel (ründetsoonis). MOTION OFFENCE populaarne rünnakuformatsioon. Peamiseks tunnuseks on see, et kõik viis mängijat on pidevalt liikumises. Eeldab häid individuaalseid ründemänguoskusi ja otsuste tegemist. Näiteks: pärast söötu söötja kas lõikab või läheb paneb katte pallita mängijale, mitte ei jää seisma. MOVING PICK liikuv kate. Reeglite rikkumine, mille korral katte panija kaldub, liigub pärast katte panemist. LOB PASS kaarega sööt üle kaitsemängija. LOW POST ala ühel pool korvi, block i ümbruses/läheduses. NON-SHOOTING FOUL viga mängija vastu, kes ei ole viskel. OFF-BALL SCREEN vaata kate (screen). OFFENSIVE REBOUND ründelauapall. Lauapall, mille saab ründav võistkond. OFFENSIVE TRANSITION ründemänguformatsioon, kus minnakse kaitsest kiiresti üle rünnakule (üldjuhul pärast vastaste möödaviset, pallikaotust). ON-BALL DEFENCE palliga mängija kaitsmine. ON-BALL SCREEN vaata ballscreen. 62 BASKETBALL

63 ONE-GUARD OFFENCE ründemänguformatsioon, mida kasutatakse maa-alakaitse vastu, kus esimeses liinis on kaks kaitsemängijat (2 : 3 ja 2 : 1 : 2 maa-alakaitse). OPEN STANCE kaitseasend, mida kaitsemängija peaks kasutama eelkõige nõrgal äärel oleva ründemängija korral. Kaitsemängija on mõned sammud oma mängijast eemal, oma mängija ja palli vahel, samm sööduliinist allpool (flat triangle). OUTLET (1) esimene sööt, mille annab lauapalli saaja tagamängijale, et alustada kiirrünnakut. (2) Mängija, kes jääb oma väljakupoolele (üldjuhul tagamängija) ja saab esimese söödu pärast lauapalli saamist. OUTLET PASS ülepeasööt (overhead pass), mille annab lauapalli saaja, et alustada kiirrünnakut. OVERHEAD PASS kahe käega pea kohalt sööt. OVERTIME lisaaeg. Viieminutiline periood, mis mängitakse juhul, kui pärast normaalaega (4 x 10 min) on mänguseis viigis. PAINT kolmesekundiala. PASS FAKE vaata ball fake. PASSING LANE kujuteldav liin/joon söötja ja söödu saaja vahel. Kui kaitsemängija asub sellel liinil, siis öeldakse, et sööduliin on kinni. PENETRATION läbimurre. Korvi ründamine söödu või põrgatusega. PERSONAL FOUL mängija isiklik viga, mille annab kohtunik, kui mängija eksib korvpallireeglite vastu. Pärast viiendat isikliku viga ei saa mängija mängu jätkata. PICK vaata kate (screen). PICK-AND-POP kahe mängija koostöö rünnakul, kus ilma pallita mängija (üldjuhul positsioonil neli-viis) paneb palliga mängija kaitsjale katte (pick) ning pärast seda, kui palliga mängija on möödunud kattest, pöörab/hüppab välja (pop out) ja on valmis viskama. PICK-AND-ROLL kahe mängija koostöö rünnakul, kus ilma pallita mängija (üldjuhul positsioonil neli-viis) paneb palliga mängija kaitsjale katte (pick) ning pärast seda, kui palliga mängija on möödunud kattest, lõikab/liigub (roll) korvi alla. PISTOL STANCE kaitsemängija asend, kui ta katab nõrgal äärel olevat ründemängijat. Üks käsi on suunatud palliga mängijale ja teine käsi oma mängijale (kaitsemängijal oleks nagu käes püstolid ja need on suunatud ründemängijatele). PIVOT tegevus, kus palliga mängija pöörab ennast ühel jalal (forward pivot ja reverse pivot), et kaitsta palli kaitsemängija eest. PIVOT FOOT tugijalg. Ründemängija jalg, mis on maapinnaga pidevas kokkupuutes, kui ta kasutab erinevaid pöördeid/ samme. PLAYER SCREEN vaata kate (screen). PLAYER-TO-PLAYER DEFENCE vaata man-to-man defence. POINT GUARD (1) mängijapositsioon, mida mängib võistkonnas tavaliselt parim põrgataja, kes toob palli rünnakule ja alustab kokkulepitud rünnakut. Kutsutakse ka positsiooniks number üks. (2) Mängija, kes mängib sellel positsioonil. POPOUT CUT vaata lõige (cut). POST (1) Mängija, kes mängib korvi lähedal. Üldjuhul on need mängijad, kes on võistkonnas pikimad keskmängija (positsioon viis center) ja suur ääremängija (positsioon neli power forward). (2) Ala väljakul (low-post ja high-post). POST MOVES liikumised (moves) korvi saamiseks, mida mängija teeb korvi läheduses, olles seljaga korvi poole. POST-UP rünnakuliikumine, kus ründemängija (tavaliselt keskmängija või suur ääremängija) positsioneerib ennast korvi lähedale nii, et kaitsemängija jääb selja taha ja talle saab palli sööta. POWER FORWARD (1) mängijapositsioon väljakul. Kutsutakse ka positsiooniks number neli. (2) Mängija, kes mängib seda positsiooni. POWER LAY-UP kahe jala pealt visatud lay-up. PRESS BREAK võistkonna rünnakuformatsioon, mida kasutatakse pressingu vastu. PRESS OFFENCE vaata press break. PRESSURE MAN-TO-MAN DEFENCE agressiivne mees-mehekaitsemänguformatsioon. PRIMARY BREAK kiirrünnak, kus osalevad ainult mõned mängijad (2 : 1, 3 : 2). PUMP FAKE vaata shot fake. PUSH PASS ühe käega sööt. BASKETBALL 63

64 SÕNASTIK READY STANCE tasakaalus asend, kust mängija on valmis alustama jooksmist, hüppamist, pöördeid jne. Põlved kergelt kõverdatud, käed üleval, selg sirge ja pea püsti. REBOUND (1) Lauapall. Möödaläinud vise, mis põrkub tagasi rõngast või tagalauast. (2) Võitlus, et saada kontroll palli üle, mis põrkub tagasi rõngast või tagalauast. REJECTION viske blokeerimine. RESCREEN teine järjestikune kate ühele ja samale palliga mängijale. Kasutatakse üldjuhul olukordades, kus esimese katte korral läheb palliga mängija kaitsemängija katte alt. SAG taktikaline käik, kus kaitsemängija lahkub oma mängija juurest ja langeb kolmesekundialasse, et aidata kaitsta oma korvi. SAGGING MAN-TO-MAN DE- FENCE konservatiivne kaitsemänguformatsioon, kus kõik kaitsemängijad jäävad oma mängija ja korvi vahele. SCREEN kate. Ründemängija jookseb oma võistkonnakaaslase kaitsemängija juurde, jääb seisma ning võtab statsionaarse asendi, mis aitab ründemängijal vabaneda, põrgatada, korvi visata, saada palli jne. Kutsutakse ka pick iks. BALL SCREEN kate palliga mängijale. DOWN SCREEN kate, mis pannakse äärelt low-post i. CROSS SCREEN kate ühest lowpost ist teise low-post i. RETREAT STEP samm, kus kaitsemängija astub tagumise jalaga sammu otsajoone poole ja eespoolne jalg libiseb järele. ROTATION (ROTATING) kaitsemängijate liikumine, kus nad jätavad maha oma mängija ja liiguvad uute ründemängijate peale, kes on ohtlikumad/vabad. RUN AND JUMP DEFENCE võistkondlik üleväljakaitsemänguformatsioon. RUN SLIDE RUN kaitsemängija jalgade töö tehnika. RUNNER vise, mille mängija sooritab jooksu pealt, ilma et võtaks aega sättimaks viske asendit. Kutsutakse ka floater iks. RUNNING CLOCK jooksev mänguaeg. Mänguaega ei panda kinni iga kohtuniku vile peale. Kasutatakse eelkõige väikeste laste mängudes. DOUBLE SCREEN kate, kus katte panijad (2) seisavad kõrvuti. Kutsutakse ka parallel screen iks. BACK SCREEN kate, mis pannakse kaitsemängija selja taha. UCLA SCREEN kate, kus katte panija paneb katte nulli otsa (top of the key). FLARE SCREEN kate, kus mängija, kellele pannakse kate, liigub pallist kaugemale. 64 BASKETBALL

65 SHOT SCREEN kate, mis pannakse selleks, et mängija saaks vabalt viskele. Tavaliselt toimub nõrgal äärel. OFF-BALL SCREEN kate, mis pannakse mängijale, kellel ei ole palli. STAGGERED SCREEN kaks järjestikust katet ühele mängijale/lõikajale. SCREEN AWAY mängija söödab võistkonnakaaslasele ja paneb kohe katte oma võistkonnakaaslasele teisele poole. SCREENER mängija, kes paneb katte. SEALING THE DEFENDER pärast katte panemist teeb katte panija pöörde, kus ta paneb/jätab enda kaitsemängija selja taha kinni. SECONDARY BREAK kiirrünnak, mis kaasab juba enamiku mängijaid mõlemast võistkonnast (5 : 4, 5 : 3 jne). SET PLAY kokkulepitud jada mängijate ja palli liikumisest, mille eesmärgiks on visata korv. SHAGGER mängija (nt vigastatud), abitreener, abimees, kes korjab harjutuste ajal kokku mängijate kaotatud pallid ja tagastab need siis kas mängijatele või söötjale. SHELL DRILLS kaitsemänguharjutus, mis sisaldab kõiki kaitsemängu aspekte. SHOOTER`S ROLL vise, mis ei läbi rõngast puhtalt, vaid põrkab korduvalt rõngal ja siis kukub korvi. SHOOTING FOUL reeglite rikkumine, mille korral kaitsemängija teeb viskel vea ja pall läheb korvi. Kaks punkti loetakse ära, lisaks saab viskaja ühe vabaviske. SHOOTING GUARD (1) mängijapositsioon väljakul, mida mängib tagamängija ja kes tavaliselt on võistkonna parim kaugelt viskaja ning läbimurdja. Kutsutakse ka positsioon number kaks. (2) Mängija, kes mängib antud positsioonil. SHOOTING HAND käsi, mida mängija kasutab palli viskamiseks. SHORT SHOW (BY THE SCREEN DEFENDER IN A PICK N ROLL SITUATION) olukord, kus katte panija kaitsja astub korraks katte tagant välja, aga jääb samas väga lähedale oma mängijale (katte panijale). SHOT CLOCK aeg, mis on antud võistkonnale viske sooritamiseks. SHOT CLOCK VIOLATION reegli rikkumine, kus võistkond ei suutnud minna viskele neile ettenähtud aja jooksul, mille tulemusena pall (rünnakuõigus) antakse vastasvõistkonnale. SHOT FAKE viskepete. Liigutus, kus palliga mängija näitab kaitsemängijale, et ta läheb viskele. Eesmärgiks on see, et kaitsemängija hüppab või tõuseb sirgetele jalgadele, mis võimaldab palliga mängijal läbi murda. Kutsutakse ka pump fake iks. SHUFFLE OFFENCE populaarne continuity-rünnakuformatsioon. SIDELINE küljejoon, mis asub mõlemal pool väljakut (28 meetrit). SIDELINE PLAY küljeaut. Ründava võistkonna kokkulepitud liikumine/kombinatsioon vastaste väljakupoolel, kus pall söödetakse mängu küljejoone tagant, et jätkata mängu. SIXTH MAN esimene vahetusmängija, kes tuleb mängu, vahetades välja põhiviisiku mängija. SKIP PASS ülepeasööt, mis antakse ühelt väljaku poolelt teisele poole üle kaitsemängijate. SPEED DRIBBLE põrgatusviis, kus mängija põrgatab palli enda ees ja rinna kõrguselt, liikudes nii kiiresti kui võimalik. SPECIAL PLAY kokkulepitud liikumine/kombinatsioon spetsiaalse olukorra jaoks või teatud mängija jaoks. SPIN DRIBBLE pööre. Põrgatusviis, kus palliga mängija teeb pöörde, mis lõppeb sellega, et pall on teises käes. SPLITTING THE SCREEN katte panija, nähes, et tema kaitsja astub põrgatajale risti vastu (hedging), lõpetab katte panemise ja lõikab otsejoones korvi alla. SPLITTING THE TRAP pick n roll-olukorras, kui palliga mängijat hakatakse võtma kahekesi (trapping), siis palliga mängija põrgatab kahe kaitsemängija vahelt läbi. STACK olukord, kus kaks või rohkem ründemängijat seisavad üksteisele väga lähedal low-post i piirkonnas. BASKETBALL 65

66 STAGGERED SCREEN vaata kate (screen). STEAL vaheltlõige. Palli näppamine/äravõtmine vastasvõistkonnalt. STOP-AND-GO DRIBBLE vaata hesitation dribble. STRIDE STOP kahe sammuga pidurdus (vasak-parem või parem-vasak). STRONG SIDE vaata ball side. SUBSTITUTE mängija, kes tuleb mängu vahetusmängijate pingilt, asendades väljakumängijat. TECHNICAL FOUL reeglite rikkumine, kus mängija või treener kasutab ebasportlikke võtteid, kasutab ebatsensuurseid väljendeid jms kohtunike, vastasvõistkonna või ka pealtvaatajate suhtes. Ühes mängus kaks tehnilist viga saanud mängija või treener eemaldatakse. TRAILER ilma pallita ründemängija, tavaliselt kas keskmängija või power forward, kes jõuab esimese lainena kiirrünnakusse. Üldjuhul peaks olema see pikem mängija, kes ei saanud lauapalli. TRANSITION kiire üleminek rünnakult kaitsesse (defensive transition) või kaitsest rünnakule (offensive transition). TRAPPING kaks kaitsemängijat katavad ühte palliga mängijat. TRAVELING reeglite rikkumine, kus palliga mängija teeb liiga palju samme ilma palli põrkesse panemata. TRIANGLE-AND-TWO kombineeritud võistkondlik kaitsemäng, kus kolm mängijat mängivad maa-alakaitses kolmnurga asetuses (triangle formation) ja kaks mängijat mängivad mees-mehekaitset konkreetsete mängijate vastu. TRIPLE THREAT POSITION valmisolekuasend, kus palliga mängijal on kolm võimalust: põrgatada, sööta ja/või visata. TURNAROUND JUMP SHOT vise mängijalt, kes saab palli low-post i seljaga korvi poole, teeb ettepoole pöörde (forward pivot) nii, et on näoga korvi poole ning sooritab hüppelt viske. TURNOVER pallikaotus (halb pallikäsitsus, valesööt, ründaja viga jne). TWO-GUARD OFFENSE võistkondlik ründemänguformatsioon, mida kasutatakse maa-alakaitse vastu, kus ülemises/kõrgemas liinis on üks kaitsemängija (1 : 2 : 2 ja 1 : 3 : 1). TWO-SHOT FOUL reeglite rikkumine, kus kaitsemängija teeb ründemängijale viskel vea. Ründemängija saab kaks vabaviset. SWARM intensiivne/aktiivne kaitsemäng (keha vastu keha) aktiivsete kätega olukorras, kus ründemängija on viinud palli üles (pea taha). SWING STEP kaitsemängija jalgade töö / samm, kus ta teeb tagasipöörde (reverse pivot) ühel jalal ja jääb kaitse asendisse. UCLA SCREEN vaata kate (screen). UP-AND-UNDER MOVE keskmängija individuaalne ründemänguoskus (move), mis algab samamoodi/sarnaselt nagu turnaround jump shot, kuid viskamise asemel teeb mängija viskepette. Kui kaitsemängija hüppab üles või tõuseb sirgetele jalgadele, astub ründaja kaitsemängija alt läbi ja sooritab lay-up i. UP SCREEN vaata UCLA screen. SWITCH kaks kaitsemängijat vahetavad omavahel mängijad, keda nad katavad. Esineb eri olukordades, nagu transition defence, pick n roll jne, ja kasutatakse ka ühe taktikalise võttena võistkondlikus kaitsemängus. V-CUT vaata lõige (cut). WEAK SIDE vaata help side. WING (1) ala väljakul, mis jääb allapoole kolmepunktijoone ja mõttelise vabaviskejoone ristumise kohast. (2) Ründemängija, kes mängib antud alas. 66 BASKETBALL

67 ZONE DEFENCE võistkondlik kaitsemänguformatsioon, kus kaitsemängijad ei kata konkreetseid mängijaid, vaid konkreetset ala väljakul. Populaarsemad ja enim kasutatavad maa-alakaitseformatsioonid: 2 : 3 maa-alakaitse: 1 : 1 : 3 maa-alakaitse: Populaarsemad ja enim kasutatavad üleväljamaa-alakaitseformatsioonid: 1 : 3 : 1: 2 : 1 : 2 maa-alakaitse: 1 : 2 : 1 : 1 (diamond) 3 : 2 maa-alakaitse: 1 : 3 : 1 maa-alakaitse: ZONE OFFENCE võistkondlik rünnakuformatsioon maa-alakaitse vastu. ZONE PRESS DEFENCE ülevälja(full court)maa-alakaitseformatsioon. 1 : 2 : 2: 2 : 2 : 1: BASKETBALL 67

68 KOSSULIIGA Tekst: Margus Kluge Fotod: AND1 Tallinna Kossuliiga 10 aasta juubeli hooaeg AND1 Tallinna Kossuliiga sai 10. tegutsemisaasta jooksul taas uue meistri, kui Kohila/Telia/Webware i meeskond alistas finaalis 88 : 76 Kanal 12 meeskonna. Kohila tegi ühtlasi sel hooajal Kossuliigas kuldse duubli, kuna sügisel saavutati esikoht ka karikavõistlustel. 68 BASKETBALL A-divisjoni finaalis kohtusid põhiturniiri kaks parimat meeskonda Kanal 12 ja Kohila/Telia SK/Webware. Kohila alustas kohtumist veidi paremini ja esimesele pausile mindi eduseisus 22 : 15. Teist veerandaega kontrollis omakorda väga head meeskondlikku mängu näidanud Kanal 12 ja pikema pausi alguseks juhiti omakorda 45 : 42. Kolmandal ja neljandal veerandajal asus kohtumist kergelt domineerima siiski Kohila, kes otsustava spurdi tegi viimasel veerandajal. Kohtumise lõpptulemusena säras tablool 88 : 76 Kohila kasuks. Finaalkohtumise üleplatsimeheks oli kaotajate ridadest 27 punktiga Janek Veedla, kes valiti ka Kanal 12 meeskonna hooaja parimaks mängijaks. Gaspar Bibikov toetas Kanal 12 meeskonda 16 punktiga. Võitjate poolel tõid võrdselt 20 silma Erik Luts ja Heiko Niidas, Lutsu arvele kirjutati lisaks ka 13 lauapalli. 14 silma ja 10 lauapalli lisas Sander Kuusk ning 10 punkti Raido Pomerants. Kohila hooaja parimaks mängijaks valiti Siim Raudla. Kohila/Telia SK/Webware mängis finaalis järgmises koosseisus: Erik Luts, Sander Kuusk, Anton Batanov, Raido Pomerants, Ott Krusell, Kenno Kokk, Heiko Niidas, Freddy Talts, Reimo Saar ja Mirjo Koit. Treeneripingil juhendas uusi meistreid Jüri Pritšin. Kolmanda koha mäng algas korraliku

69 meeskonnast. Kokku osales kaugvisete võistlusel 17 mängijat 13 meeskonnast. Eelvooru võitis supertulemusega Martin Tõrv, visates koguni 24 punkti! Finaali pääsesid veel Ott Jõgi meeskonnast Häädemeeste Vesi, Vladimir Novikov ja Igor Preitlov Rubla meeskonnast ning Tiit Talumaa T. Soku KKst. Finaalvooru võitis samuti Tõrv, visates seekord 17 silma. Teise koha saavutas 16 punktiga Ott Jõgi ning kolmandat kohta jäid 15 punktiga jagama Tiit Talumaa ja Vladimir Novikov. Kossuliiga B-divisjonis osales kokku 38 meeskonda ja platsil käis üle 570 mängija. Meistriks krooniti esimest korda Rubla meeskond, kes alistas finaalis Makassar/SK MEISTRITIITLI OTSUSTANUD MÄNG KUJUNES ÜHE MEHE SOOLOETENDUSEKS. POOLAJAVILEKS SEISUL 49 : 48 TRÜ I KASUKS OLI ALEKSEI TAMMISTE ÜKSINDA VISANUD 22 PUNKTI. viskekontserdiga, mille panid püsti Tiit Soku Korvpallikooli noored. Esimene veerandaeg Häädemeeste Vee vastu võideti koguni 41 : 23, kusjuures kahepunktiviskeid tabati 14st 13! Kohtumist vaid seitsme mehega mänginud noored pidasid hästi vastu ja näitasid kogu kohtumise lõikes väga head visketabavust (kahesed 63%, kolmesed 46% ja vabavisked 80%). A-divisjoni pronksikohtumine lõppeski T. Soku KK hoolealuste selge ülekaaluga, kui Häädemeeste Vesi alistati koguni 115 : 85! Võitjate poolelt kerkis 31 punktiga üleplatsimeheks Tiit Talumaa, kes valiti ka meeskonna hooaja parimaks mängijaks. 23 punkti lisas võitjatele Karl Holm, 21 punkti Kristofer Kurvits ja 20 silma Mirko Laanisto. Kaotajate poolelt tõi 24 silma ja kaheksa lauapalli Karl-Ingemar Viilver, kas valiti ka oma tiimi hooaja parimaks. AND1 Tallinna Kossuliiga A-divisjonis osales hooajal 2015/2016 kokku 25 meeskonda ning platsil käis kokku üle 360 mängija. A- divisjoni hooaja resultatiivseim mängija oli kokku 444 punktiga Janek Veedla (Kanal 12), samuti tabas mees enim kolmeseid kokku 74. Enim punkte ühes kohtumises 44 viskas Gamestar.ee meeskonda esindanud Illimar Pilk. Enim kaugviskeid ühes kohtumises 11 suutsid kirja saada Gejor Ender Eesti spordiklubist ja Kevin Liivamägi Betgeniuse meeskonnast. Kossuliiga finaalipäeval toimunud kaugvisete võistluse võitis Martin Tõrv VS Café Raespordi tulemusega 67 : 59. Võtjate parimana tõi 14 punkti ja 12 lauapalli Dmitri Freiberg, sama palju punkte kogus ka võistkonna hooaja parimaks valitud Artur Kravtšenko ning 12 silma lisas Vladimir Novikov. Kaotajate poolelt tõi hooaja parima mängijana 23 silma Lauri Luks, kes lisaks kogus ka 18 lauapalli. Rubla meeskond mängis finaalis järgmises koosseisus: Ian Jürgenson, Artur Kravtšenko (MVP), Mihhail Ogurtsov, Gennadi Tover, Roman Rubintsik, Dmitri Kuznetsov, Vitali Denikin, Dmitri Freiberg, Vladimir Novikov, Igor Preitlov, Aleksndr Jakovlev ja Denis Polubinski. Pronksmedalid kuulusid teist aastat järjest MultiCopy tiimile, kes võitis pronksikohtumise Hausers/Konteki vastu tulemusega 68 : 61. Kohtumise üleplatsimeheks oli võitjate poolel Tarmo Mering 22 punktiga, 18 punkti ja kaheksa lauapalli lisas võitjatele Aleksandr Tikka ning 16 punkti ja 11 lauapalli tõi Einar Grüning, kes valiti ka võistkonna hooaja väärtuslikemaks mängijaks. Hausers/ Konteki poolt tõi parimana 16 punkti hooaja MVP tiitli pälvinud Martti Sten Merilai. BASKETBALL 69

70 EUROLIIGA Tekst: Ville Arike Fotod: AP/Scanpix Tänavune Euroliiga finaalmäng läks taas Vana Maailma korvpalli kuldsesse varamusse. Moskva CSKA ja Istanbuli Fenerbahçe esitasid nauditava, täis pöördeid ja dramaatikat etenduse. VIKTOR MVPks valiti mõistagi final four i kahe mänguga kokku 52 punkti visanud Nando de Colo, kuid ühe teise mehe panuseta polnuks sellest mingit kasu ja armeeklubi mänginuks taas karika maha. CSKA alustas hiilgavalt ja juhtis poolajaks 50 : 30. Veel kolmanda veerandaja järel näitas tabloo 69 : 53, kuid edasine oli aasta finaali koopia, kui Venemaa klubi oskas sama suurest eduseisust jääda alla Pireuse Olympiakosele. Siiski, koopia ühe vahega. Kui mitmes varasemas final four i ebaõnnestumises on CSKA-le tehtud ära viimas(t)el sekundi(te)l, siis nüüd jäi neil pärast Fenerbahçe 83 : 81 juhtima asumist viimaseks rünnakuks piisavalt aega. Ning Nando de Colo tulevase MVP, kes oli suurel mõõnaperioodil sarnaselt enamiku kaaslastega tardumuses kolmene ei vaadanud korvi poolegi. Ent tema õnneks põrkus pall täpselt Viktor Hrjapa käte vahele ja too saatis selle otse õhust tagasi. Pall hüples rõngal veidi ja otsustas siis võrku vajuda 83 : 83. Lisaajal leidis surmahirmust üle saanud CSKA oma mängu uuesti üles 101 : 96. Kuid normaalaja viimasel veerandajal CSKA 14 punktist kaheksa toonud Hrjapata poleks tulnud mingit lisaaega (pealekauba pani ta lisaaja väga otsustaval hetkel vastasele kulbi, mis võttis türklastelt enam-vähem viimase võimaluse). Seda märkis kümmekond päeva pärast final four i antud intervjuus ka moskvalaste poolfinaalivastase, Krasnodari Lokomotiv-Kubani peatreener Georgios Bartzokas. Mulle näib, et siin sekkusid kõrgemad jõud. Hrjapa sai võimaluse heastada selle kohutava pallikaotuse, mille ta tegi kaks aastat tagasi Maccabiga peetud poolfinaalis. Seda saab hinnata just jumaliku sekkumisena, rääkis Bartzokas Venemaa meediale. Ajalehe Sport-Ekspress korvpalliajakirjanik Timur Rustamov tegi võidupidustuste ajal teravmeelse tähelepaneku. Kui meedia tiirles üldiselt tagaliini staaride de Colo ja Miloš Teodosići ümber, siis CSKA mängijate seas ei leidunud kedagi, kes lahkunuks riietusruumist meeskonna kapteniga selfie t tegemata. Armeelaste Instagrami kontosid hinnates langes finaali tõelise MVP küsimus iseenesest päevakorrast. Hrjapa ise andis Sport-Ekspressile intervjuu. * * * HRJAPA Euroliiga finaali tegelik MVP 70 BASKETBALL Mängisite aastast saati kuues final four is, saades rea valusaid kaotusi ja võitmata ühtegi tiitlit. Mida nüüd lõpuks tunnete? Selleks läheb vaja väga palju sõnu. Te mõistate, kui kaua seda võitu ootasime Eriti need, kes juba ammu kuuluvad CSKA ridadesse. De Colo ütles enne finaali: jäänud on ainult üks mäng! Mina aga istusin ja mõtlesin: võitleme selle karika pärast aastast saati, oleme nii palju aastaid tööd teinud.

71 Kas tundsite enne final four i, et see tuleb eelmistest erinev? Meeskond oli Berliini sõites rahulik. Me ei mõelnud, kas oleme soosikud või autsaiderid. Eesmärk oli lihtne: näidata oma mängu, mida iga päev harjutame. Kõik. Saalis oli palju Türgi fänne, kas neil õnnestus mängu käiku mõjutada? Feneri fännid tegid oma tööd. Meenutage Dixoni lõpus visatud kolmeseid. Kuidas need pallid sisse läksid? Ta ei oska isegi vastata. Arvatavasti tribüünidelt saadud emotsioonidest. Tähtsaim on see, et pidasime surve all vastu ja võitsime. Kas Jan Veselý vastu vigade tegemine kuulus juba enne mängu CSKA plaanidesse? See tuli mängu käigus. Kui ta viskas kaks vabaviset mööda, otsustasime teda veel korra proovile panna. Jälle kaks mööda ja kasutasime seda edasi. Lõpuks sai ta ühe vabaviske sisse ja siis meile aitas. Mis toimus normaalaja viimastel sekunditel, kui Nando de Colo vis- EUROLIIGA FINAL FOUR Poolfinaalid Moskva CSKA Krasnodari Lokomotiv-Kuban 88 : 81 Istanbuli Fenerbahçe Vitoria Laboral Kutxa 88 : 77 (la) Finaal Moskva CSKA Istanbuli Fenerbahçe 101 : 96 (la) Pronksimäng Krasnodari Lokomotiv-Kuban Vitoria Laboral Kutxa 85 : 75 kas kolmese ja teie lauapalli kohe hüppelt korvi saatsite? Kas jõudsite midagi mõelda või toimus kõik instinkti ajel? Hüppasin pallile järele ja see sattus minu kätte. Kyle Hines oleks viskamise peaaegu ära seganud (muheleb toim). Küsisin pärast, miks ta seda tegi. Selgus, et ta lihtsalt ei näinud selja taha ja jätkas võitlemist. Ei muud, tavaline töine olukord. Mida rääkis treener enne lisaaega? Et lisaaeg on just see, mida vajame. Normaalaja lõpp läks kehvalt, kuid meil on nüüd viis minutit tõestamaks, et oleme tugevamad. Ja tegime seda. Mida mõtlesite enne lisaaja algust? Seda, et tuleb häälestuda võitluseks, kõik algab nullist. Miski pole veel võidetud ega kaotatud. Murdsite märtsi alguses hooaja jooksul teist korda sõrme. Kuidas kulges taastumine? Rehabilitatsioon käib lühikeste tsüklitena. Pärast igaüht vaatad, kas areng on toimunud. Kaks nädalat tagasi polnud me veel kindlad, kas saan final four is mängida. Olen õnnelik, et kõik läks soovitult. Tänan treenereid ja arste, kes valisid taastusraviks õige strateegia. POLE TÄHTIS, MIS ON SU NIMI. POLE TÄH- TIS, MITU MINUTIT SULLE ANTAKSE. SA PEAD VÕITMISEKS TE- GEMA KÕIK. Kas pärast võitu käis peast läbi mõte, et tiitel on kõigi nende kannatuste eest õiglane autasu? Fännid arvatavasti teavad, et suuremad ja väiksemad vigastused on mind terve karjääri jooksul jälitanud. Tean iga kord, miks ja milleks tahan jälle väljakule tagasi jõuda. Teadsin, et kui jõuan rivvi, suudan meeskonda aidata. On tore, et treener andis mulle võimaluse proovida end VTB Ühisliiga veerandfinaalis Nymburki vastu. Ning nähes, et võin mängida, usaldas final four is. Meeskonnas on minutagi liidreid, kuid veteran teab alati oma rolli ega kisu tekki kunagi endale. Ihaldatud võit on lõpuks käes. Kas näeme Teid ka järgmisel hooajal? Meil on tähelepanelike fännide jaoks koduleht, kus on iga mängija lepingu kohta andmed. Minu puhul on seal näha, et klubil on optsioon järgmiseks hooajaks. Nii et otsuse võtab suvel vastu juhtkond. Kas pole kurb, et ajakirjanikud pidid final four i MVP tiitli küsitluslehed täitma kolmandal veerandajal, aga mitte pärast lisaaega? Rääkisin enne poolfinaali peetud meeskonna koosolekul: meie liidrid said põhiturniiri põhjal palju individuaalseid auhindu, kuid see on minevik. Te olete need ära teeninud, meie terve meeskonnana aitasime kaasa. Final four is ei mängi mitte auhinnad, vaid isiksused. Pole tähtis, mis on su nimi. Pole tähtis, mitu minutit sulle antakse. Sa pead võitmiseks tegema kõik. Mis puutub final four i MVP auhinda Mul on olnud häid hooaegu, kuid ikka jäin individuaalsete auhindadeta ja olen ammu õppinud seda rahulikult võtma. Minu meelest on meistermeeskonnas iga mängija kõige väärtuslikum. Ja mitte ainult mängijad! Võta kas või meie arst Roman Abželilov. Kas nägite, kui kiiresti ta jooksis, et minu kätt ravima hakata? See oli kui vormel 1 boksipeatus! Ka tema on täna tõeline MVP. Ja mitte ainult tema, vaid kõik, kes on võidule kaasa aidanud. BASKETBALL 71

72 Tekst: Henry Rull Fotod: AP/Scanpix NBA Serbia megaagendi kontrollitav klubi sünnitab taas NBA talente Tunamullu valiti NBA draftis 11 Euroopa passiga mängumeest, kellest kolme mängijaõigused hangiti unistuste liigasse Serbia klubist Mega Vizura. Ehkki tiimi nimi on teine, ennustab tunnustatud portaal DraftExpress, et ka tänavu võetakse NBAsse kolm megalast. Kahe aasta tagustest valikutest tuntuim on kahtlemata korvialune jõud Nikola Jokić, kes tegi tänavu Denver Nuggetsi ridades väga sümpaatse debüüthooaja ja oli üks NBA paremaid uustulnukaid. Teised Mega Vizura vilistlased Vasilije Micić ja Nemanja Dangubić, kelle mängijaõigused kuuluvad Philadelphia 76ersile, pole ookeani taga veel põllule pääsenud ning mängivad kodumaa tippklubis Belgradi Crvena Zvezda. Ehkki Jokići, Micić ja Dangubići endist leivaisa nimetatakse nüüd Mega Leksiks, oskab klubi jätkuvalt talente toota. Draft- Expressi 29. mai hinnanguga võetakse tänavu draftis 15. valikuna prantslasest tagamängija Timothé Luwawu, 21. pallu- 72 BASKETBALL rina Bosnia ja Hertsegoviinas sündinud, aga Horvaatiat esindav keskmängija Ivica Zubac ning 37. valikuna serblasest ääremängija Rade Zagorac. Lisaks pallib tänavu Orlando suveliigas 23aastane montenegrolane Danilo Nikolić. Aadria liiga hõbedaga lõpetanud Mega Leksi iseloomustavad kaks märksõna: noorus ja mänguvorm. Meeskonna vanim mängija Aleksandar Rašić on 32aastane, ülejäänud 23 või nooremad (meeskonna keskmine vanus on 20,6 aastat). Sealhulgas kuulub Leksi 16aastane ja 210 cm pikkune ühisliigas platsil käinud grusiin Goga Bitadze. Nimelt pallib Leks koduväljakul erkroosades särkides ja -rohelistes pükstes. Tähelepanu on poistele ja noormeestele tulemustest hoolimata garanteeritud! Märkimata ei saa jätta ka tõika, et aprilli lõpus ehtisid Leksi mängijaid ajutised tätoveeringud. Miks? Sest klubi sai uue sponsori ja teda oli vaja reklaamida! Leks on koduliigas poolfinaali murdnud viimasel neljal hooajal. Kuigi kohalikud kõige kuulsamad klubid Crvena Zvezda ja punatähtede linnarivaal Partizan toodavad samuti noori talente, on nende keskmine vanus Leksi omast tunduvalt kõrgem. Sellel on oma põhjus. Nimelt on Leks viimased 12 aastat olnud serblasest spordiagendi Miodrag Ražnatovići ja tema loodud agentuuri BeoBasketi kontrolli all. Eks-

73 Põneva ajalooga klubi Tänapäeva Mega Leks nägi ilmavalgust aasta 23. detsembril, mil Serbia pealinnas Belgradis Avala Ada paberivabrikus töötanud korvpallientusiastid realiseerisid mõtte oma klubist. Idee sündis kolm aastat varem, kui Avala Ada töötajad osalesid n-ö töötajate olümpiamängudel, mis olid kunagi Serbias äärmiselt populaarsed. Korvpalliturniiril osales tihti üle 16 võistkonna ja Avala Ada oli pea alati esikolmikus. Kolm aastat hiljem loodud tiimi sündimisele aitas kaasa tõik, et paberivabrik oli majanduslikult edukas ja suuteline korvpalliklubi toetama. Ehkki alguspäevil Avala Ada nime kandnud tiim pole suurte traditsioonidega, on tegemist suurepärase talentide tootjaga. Mega Leksil on pidevalt üks Euroopa nooremaid koosseise ja kogemuste puudusest hoolimata ollakse palliplatsil edukad: tänavu jõuti Aadria liiga finaali, kus jäädi mängudega 0 : 3 alla Belgradi Crvena Zvezdale. Küll võideti Serbia karikafinaalis 86 : 80 Belgradi Partizani. Spordiagentuur BeoBasket eesotsas Miograd Ražnatovićiga liitus klubi juhtimisega hooaja 2004/2005 eel, ent Mega Leksi presidendina jätkab võistkonna sünni juures olnud Velimir Mihailović. Satsi juurest pole lahkunud ka paberivabrik. BeoBasketi kampa löömisel muutus Avala Ada roll: firma pidi klubile tagama tehnilise toe ning mängijaid ja treenereid vahendav ja esindav agentuur pidi organiseerima sportlikku poolt. Muide, verinoore meeskonna tuumiku moodustasid aastal NBA klubi Minnesota Timberwolvesi hingekirja kuuluv tsenter Nikola Peković ning aastaid Euroopas tiirutanud Marko Kešelj ja Nikola Dragović. Mega aitas jalule 221 cm pikkuse ja 132 kg kaaluva koljati Hooajal 2012/2013 kandis Mega Leks nime Mega Vizura ning tiimi hingekirjast kõrgus sõna otseses mõttes üle teiste ülivõimsate gabariitidega keskmängija Boban Marjanović. Tsenter oli kuulunud aastal U19 MMil kuldmedali võitnud ja aasta hiljem U20 EMil tegusid teinud Serbia koondise ridadesse, ent koljati klubikarjäär kulges enamasti vaid üle kändude. Enne Vizuraga liitumist pallis Marjanović muuhulgas Moskva CSKAs, Nižni Novgorodis ja koos Siim-Sander Venega Kaunase Žalgirises, kuid edu oli visa tulema. Vizuras lõi lausa hiiglaslike kätega Marjanović aga õitsele. Ta nimetati Serbia liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP) ja ta teenis lepingu Belgradi Crvena Zvezdaga, kus veetis kaks hooaega. Viimasel hooajal Serbia pealinnas viskas Marjanović Euroliigas keskmiselt 16,6 punkti ja võttis 10,7 lauapalli, olles kohati lausa peatamatu. Zaječaris sündinu valiti Vana Maailma tugevaima klubisarja sümboolsesse viisikusse, koduliigas võitis ta kolmanda järjestikuse MVP tiitli. Suurepärase hooaja jätkuks lõi Marjanović mullu juulis käed San Antonio Spursiga. Põhihooajal käis rännumees platsil 54 korda, teenis keskmiselt 9,4 minutit mänguaega, viskas 5,5 punkti ja noppis 3,6 lauapalli. pallur on üks Euroopa mõjukamaid agente ning näiteks kuuluvad tema firma hoole alla Dario Šarić, Pero Antić, Vassilis Spanoulis, Kyle Hines, Boban Marjanović ja endine BC Kalev/Cramo suur äär Vlad Moldoveanu. BeoBasket esindatavate nimekirjas on üks mees teisest kuulsam, kokku on pallureid üle 200. Lisaks mängijatele kaupleb Miško nii Ražnatovići kutsutakse ka treeneritega. BeoBasketi teeneid kasutavad näiteks Dušan Ivković, Ergin Ataman ja Saša Obradović. Seega on Leksi koosseisu vanuse vaesus igati mõistetav. Miško soovib noori NBAsse või Euroliigasse edasi viia, võttes vahelt kopsaka tasu. Ning kes teab, äkki polegi Ražnatović pesuehtne kapitalist ja küllap soovib serblane noormängijaid lihtsalt kõrgemale tasemele aidata. BASKETBALL 73

74 AJALUGU Tekst: Rein Järva Fotod: Eesti Spordimuuseum LIV Eesti meistrivõistlused aastal Eesti meistrivõistlustel mängisid kaheksa meeskonda kaheringilise turniiri. Alustati taas eelmisel sügisel, oktoobris. Kaasa mängisid kõik meie paremad. Kõigepealt peetud üleminekuturniiril suutsid eelmiste meistrivõistluste seitsmenda ja kaheksanda koha meeskonnad Tallinna Metallist ja EPA tõestada oma paremust teise liiga kahe tugevama, Kodumasinate Remondi Tehase Tartu tsehhi ja TRÜ II üle. Meeskondade koosseisudes oli taas muudatusi. Neist olulisemad: Heino Enden asus õppima TPEDIs, loomulikult seal ka mängima, lahkudes Harju KEKist. Pedagoogikatudengid said veel täiendust Eestisse asunud Žulanovist ja meistrivõistluste pikimast mängijast Agur Lundenist (212 cm). Oma koosseisu tugevdasid Tallinna tehasemeeskonnad. Metallist sai TPEDIst juurde Jaak Salumetsa ja Andres Sõbra ning TRÜst Urmas Merru. Viimane neist oli suurepäraste eeldustega ja andekas noormängija, kes aga hilisematel Eesti sai viienda rahvusvahelise kategooria kohtuniku Korvpalliaastat 1979 pole jäänud eelkõige meenutama mitte mõni võistlus, vaid üks rahvusvaheline korvpalliüritus. Nimelt peeti aprillini Tallinnas iga-aastane IBA rahvusvaheline kohtunike ja treenerite seminar. 27. korda peetud ürituse korraldajariik oli NSV Liit. Moskva usaldas korralduse Tallinnale paljuski tänu ENSV Spordikomitee vanemtreenerile Selma Multerile, kel oli üleliidulistes korvpalliringkondades hea renomee ja kes oli 1970ndatel korduvalt Tallinnas korraldanud heal tasemel suuri võistlusi, aga ka tänu sellele, et Tallinn oli tollase NSV Liidu impeeriumi kõige läänelikum linn. Seminarist võttis osa üle 120 korvpallitegelase 25 riigist. Tallinna saabus kogu NSV Liidu korvpalli juhtkond ja ka FIBA aupeasekretär R. William Jones (Inglismaa), kes oli olnud FIBA peasekretär aastail ehk kokku 44 aastat! Seminarile tulnud kohtunikest taotles enamik rahvusvahelist kategooriat. ENSV Korvpalliföderatsioon esitas meie kohtunikest Aleksander Agafonovi kandidatuuri. Praktilise tööna juhtisid kohtunikud samal ajal Tallinnas peetud NSV Liidu juunioride meistrivõistlusi. Nende oskusi hindas FIBA tehniline komisjon eesotsas Radomir Shaperiga (Jugoslaavia). Viiepäevase töö järel hindas komisjon enamiku kohtunike tegevuse heaks ja omistas neile rahvusvahelise kategooria (praegu FIBA litsents) nimetuse, sealhulgas ka Agafonovile. Ta oli sel hetkel järjekorras viies rahvusvahelise kategooria korvpallikohtunik Eestis Jaroslav Dudkini (1953), Ants Käbi (1967), Valdu Suurkase (1975) ja Pavel Antonovi (1977) järel. 74 BASKETBALL

75 KOLME MEESKONNA TREENERID MÄNGISID VEEL ISE KAASA: PEETER METSAR STANDARDIS, HEINO LILL TPEDIS JA ENN PARBO EKE PROJEKTIS. Kalev spartakiaadil seitsmes, meistrisarjas kaheksas aasta oli ka NSV Liidu rahvaste spartakiaadi aasta. Korvpalliturniir oli esimest korda lahtine, sellest võtsid osa ka viie välisriigi koondised. Eesti meeskond jäi absoluutarvestuses 11. kohale, NSV Liidu vabariikide vahelises arvestuses seitsmendale kohale. Heino Enden tunnistati turniiri parimaks noormängijaks ja ta võeti NSV Liidu täiskasvanute koondisse, mis käis aasta lõpus turneel USAs ja võitis rahvusvahelised turniirid Madridis ja Pariisis. Seega, pärast viieaastast vaheaega taas üks meie mees NSV Liidu koondises ehk sisuliselt kõrgemal rahvusvahelisel tasemel. NSV Liidu meistrivõistlustel jäi Tallinna Kalevi meeskond kõrgliigas kaheksandale kohale, ettepoole Riia VEFi (10. koht) ja Kaunase Žalgirist (11. koht), kuid tahapoole Vilniuse Statybast (kolmas koht). Kalevi meeskonnas ei olnud enam lähimineviku põhitegijaid Tammistet, Krikuni, Salumetsa ja Lentsiust. Praktiliselt oli toimunud põlvkondade vahetus, vanematest jätkas veel vaid Vjatšeslav Filatov. Uue mehena oli Kalevis Mihhail Žulanov (200 cm), kes asus Eestisse elama Venemaalt, Tšeljabinskist. Tavapärase kokkuvõtte tegi Kalevi vanemtreener August Sokk ajakirjas Kehakultuur. Tema kokkuvõttev lause oli selline: Olgem ausad, kõrgeklassilisest ja nauditavast korvpallist jääb meie esindusmeeskonnal veel vajaka ja selle saavutamine ei sõltu mitte üksnes praeguste mängijate töökusest, vaid suurel määral ka noorte järelkasvust. aastatel suuri lootusi ei õigustanud. Alt vedas sportliku režiimi jälgimine. Standardi meeskond sai juurde TRÜ lõpetanud ja Tallinna tööle asunud Mihkel Tiksi ning TPEDI lõpetanud Hannes Koiki, samuti Andres Metsari, kes vahepealsetel aastatel mängis Eesti teises liigas. Harju KEK võttis endale mängima parimad Eesti noortekoondislased: 17aastase Taavi Reigami ja Andres Liinati. Sügisel peeti vaid neli vooru Mängiti veidi kummalise mängukalendri järgi aasta sügisel ainult neli mängu esimesest ringist ja siis järgmise aasta varakevadel veel poolteist ringi. Mänge juhtisid ka kolm väliskohtunikku: rahvusvahelise kategooriaga Juris Abučs Riiast ja Māris Bernāts Liepājast ning Vladimir Šamis Leningradist. Sügisestest mängudest kujunes põnevaks mäng eelmiste meistrivõistluste medaliomanike Harju KEK I ja TPEDI I vahel. Tulemuslikult alustas seda mängu noor rebastudeng Enden. Ainuüksi avapoolajal temalt 16 punkti, lõpuks kokku 24 punkti. Harju kolhoosiehitajad panid vastu vana kaardiväe: Lipso, Tomsoni, Tammiste jt. Vanakesed tegid lõpuks noortele tudengitele üheksa punktiga ära. Tammiste viskekäsi polnud veel rooste läinud 36 punkti temalt oli nagu paremate päevade aegu. Et TRÜ I-l nendel meistrivõistlustel tiitlit kaitsta ei õnnestu, näitas ära nende kao- tusmäng Metallisti vastu. Kümnendaks mänguminutiks olid nad juba taga 13 : 30. Selle mängu tsentrite vastasseisus jäi potentsiaalselt võimekam Abeljanov (18 punkti) alla Filatovile (30 punkti). TPEDI I meeskonnal oli ametliku treenerina kirjas noor Kalle Klandorf, kel vanust 22 aastat, kuid sisuliselt juhtis mängu ikka veel Heino Lill ja mitte ainult. Ka viskekätt oli Lillel mängus EKE Projekti vastu oma meeskonna parimana 20 punkti jagu. Heino Lill andis ametlikud treeneriohjad Klandorfile üle seetõttu, et ta vastutuskoorem sel hooajal kasvas seoses asumisega Tallinna Kalevi esindusmeeskonna teise treeneri kohale August Soku kõrval. Pärast nelja esimest mänguvooru asusid ilma kaotuseta tabelit juhtima Metallist ja Harju KEK I. Harju KEK teist korda meistriks Meistrivõistlustega jätkati kevadel, märtsikuus, pärast NSV Liidu meistrivõistluste lõppu. Kõik kaheksa meeskonda jätkasid oma tugevaimas koosseisus. Edukaimalt jätkas Standard, kes kolmele võidule sai veel kolm lisaks, Har- BASKETBALL 75

76 AJALUGU 54. Eesti meistrivõistluste I ring oktoobrini 1978 Tallinnas ning märtsini Tallinnas ja Tartus; II ring märtsini 1979 Tartus Jrk-nr Meeskond PunkteSuheKoht 1.Harju KEK 80 : : : : : : : : : : : : : : (6 + 6)1221 : 1083I 2.Tallinna Standard 100 : : : : : : : : : : : : : : (5 + 5)1212 : 1112I 3.Tallinna Metallist 89 : : : : : : : : : : : : : : 74 9 (5 + 4)1243 : 1148III 4.TRÜ I76 : : : : : : : : : : : : : : 70 9 (4 + 5)1221 : 1111IV 5.TPI I74 : : : : : : : : : : : : : : 61 6 (4 + 2)1143 : 1158V 6. TPEDI I84 : : : : : : : : : : : : : : 62 3 (1 + 2)1151 : 1196VI 7EPA73 : : : : : : : : : : : : : : 92 3 (0 + 3)1162 : 1334VII 8.EKE Projekt/Tallinn 70 : : : : : : : : : : : : : : 98 3 (2 + 1)1040 : 1251VIII 1. Harju KEK I: kapten Priit Tomson, Jaak Lipso, Andres Ader, Aleksei Tammiste, Heldur Kluge, Tõnu Selke, Aleksandr Uš, Ervin Riis, Andres Liinat, Taavi Reigam ja treener Raoul Roodas. 2. Tallinna Standard: kapten Arvo Hallismaa, Rein Pokla, Mart Juksar, Jüri Metsalu, Mart Metsalu, Peeter Ainsam, Mihkel Tiks, Hannes Koik, Anatoli Krikun, Tõnu Tomson, Andres Metsar ja treener Peeter Metsar. 3. Tallinna Metallist: kapten Gunnar Dudkin, Vjatšeslav Filatov, Tõnno Lepmets, Gennadi Sidnev, Urmas Merru, Jaak Salumets, Erik Hanson, Rein Järva, Margus Kaschan, Sven Kolga, Andres Sõber, Ants Vändrik ja treener Rein Kaljula. I ringis mängisid veel Andres Kallasvee, Hinno Puhm ja Sulev Mäsak. 76 BASKETBALL

77 KOLME MEESKONNA TREENERID MÄNGISID VEEL ISE KAASA: PEETER METSAR STANDARDIS, HEINO LILL TPEDIS JA ENN PARBO EKE PROJEKTIS. ju KEK I lisas kaks võitu. Pärast esimese ringi lõppu jäid need meeskonnad tabeli tippu. Teise ringi mängud peeti Tartus ühekordse turniirina. Võistluspaikadeks olid EPA Spordihoone ja viimased kolm mängu peeti Tartu Korvpallikooli uues Turu tänava võimlas. Enim tähelepanu äratanud mängudest. Üks tabelijuhtidest, Harju KEK I, mängis tabeli viimase, EPAga. Kuni seisuni 54 : 54 polnudki kindel, et nimekamad võidavad vähem nimekaid. Lõpuks suutsid siiski KEKi mängijad, eriti Tomsoni korvidest (temalt 33 punkti), ette rebida ja kaheksa punktiga võita. Standardi ja TPI I 77 : 76 lõppenud mängus said mööblitootjad napi revanši esimeses ringis talutud kahepunktise kaotuse eest. Standardi kolmik Jüri Metsalu, Rein Pokla ja Anatoli Krikun viskasid meeskonna 77 punktist 67 (vastavalt 25, 25 ja 17 punkti). TPI I-l oli nagu ikka resultatiivseim Randala temalt 30 punkti. Metallisti ja TPEDI I mängus jäid seitsme punktiga peale tehase mehed. Suurimat resultaati tegid 19aastased Urmas Merru (Metallist) 32 ja Heino Enden (TPEDI I) 39 punktiga. Sealjuures tabas Enden suure, 63% täpsusega. Snaiprid: Randala vs Enden Liidrikohal püsinud Harju KEK I jätkas meistritiitli kursil. Järjepanu võideti kolme kõrgkooli meeskonda TPEDI I, TPI I ja TRÜ I. Ülikooli meeskonnal luhtusid pärast seda kaotust lõplikult võimalused meistritiitlit kaitsta. Järgmises voorus läks lisaajale Tallinna tudengimeeskondade omavaheline mäng. Lõpuks TPI I võitis TPEDI I esindust 106 : 100 (92 : 92, 43 : 46). Tõelise omavahelise vastastikuse viskevõistluse pidasid selles mängus maha Randala ja Enden. Tehnikatudeng võitis siin pedagoogikatudengit 52 : 40! Tehasemeeskondade omavahelises mängus olid metallimehed taas paremad mööblitisleritest. Silmapaistev oli Metallisti meeste visketabavus mängust: Dudkinil 80% (16 p), Salumetsal 63% (14 p) ja Sõbral 61% (22 p). Ka TRÜ I ja EPA mängus torkas silma võitjameeskonna suurepärane visketabavus. TRÜ I-l oli see 62%. Domineerisid täpsed visked, kuid enamasti ikka kehvapoolse kaitsetegevuse tõttu. Meistrivõistluste esikoht ja teine koht said selgeks juba eelviimasel mängupäeval. Pärast 84 : 76 võitu Metallisti üle võtsid Harju KEK I mängijad vastu õnnitlusi teise Eesti meistritiitli puhul. Pronks esimest korda Metallistile Esimest korda jõudis medalile Standardi meeskond, seda pärast võitu EKE Projekti üle. Lahtiseks jäi veel pronksmedali saatus. See selgus viimasel mängupäeval. Kõigepealt oli suur šanss Metallistil, neil oli vaja võitu tagasihoidlikult mänginud EKE Projekti üle. Paraku oli Metallist viimasel päeval jõuetu ja kaotas. Nüüd oli suur šanss TRÜ I-l, kes vajas võitu TPEDI I üle. Kuid ka TRÜ I ei kasutanud võimalust ära, temagi kaotas. Niimoodi läks võrdsete punktide arvu juures pronksmedal ikkagi Metallistile, kel oli parem korvide suhe omavahelistes mängudes TRÜ Iga. Ka Metallistile oli see esimene meistrivõistluste medalikoht. (Muuseas, aastal loodi Tallinnas ka samanimeline raskerokibänd Metallist, mille koosseisust käisid läbi nimekad muusikud nagu Urmas Podnek, Tajo Kadajas, Mihkel Raud, Igor Garšnek jmt toim.) Eesti meistrivõistluste ajalugu tegi aga Tallinna Kalevi esindusmeeskonna kapten Tõnis Randala. TPI I võidumängus EPA vastu jäi tema punktisaagiks rekordilised 56 punkti (kahepunktivisked 23/41, vabavisked 10/11). See on seda hinnatavam, et kolmepunktiviskeid siis veel ei olnud. See rekord on tänaseni ületamata. Noppeid statistikast, parimad mängijad Viimaste aastate tava kohaselt valiti meeskondade parimad mängijad, kes pälvisid eriauhinnad. Need olid Priit Tomson (Harju KEK I), Mihkel Tiks (Standard), Gunnar Dudkin (Metallist), Teet Laur (TRÜ I), Peep Roosinupp (TPI I), Heino Enden (TPEDI I), Jaan Orav (EPA) ja Peeter Kokk (EKE Projekt). Statistiliste näitajate järgi olid parimad mängijad alljärgnevad: resultatiivseimad Randala 26,6 punktiga mängus (kokku 372 p), Tomson 23,8 punktiga mängus (333 p), Enden 22,7 punktiga mängus (318 p); parimad vabaviskajad Tammiste visketabavusega 87,5% (42/48), Krikun visketabavusega 86,9% (20/23), Tomson visketabavusega 83,5% (71/85); parimad lauapallide hankijad Pokla (13,1 lp), Abeljanov (11,6 lp), Viktorov (10,6 lp). EKE Projekti tagamängija Ülo Varul oli parim kahe näitaja poolest, ta tegi 3,5 vaheltlõiget ja jagas 2,75 resultatiivset söötu mängus. Kasulikkuse koefitsiendi järgi osutus parimaks Abeljanov 0,83ga. Uskumatult suurt mängukoormust kandis Peeter Kokk EKE Projektist 14 mängu jooksul ei saanud ta ainsamatki puhkuseminutit. Teine liiga 1. Pärnu Kalev / KEK: Toomas Kõresaar, Ants Lend, Heldur Harkmann, Oleg Tammsalu, Jaanus Saar, Vello Kaar, Lembit Rebane, Jaan Jürimaa, Eddi Lüdig ja mängiv treener Jaan Lentsius BASKETBALL 77

78 JÄRJEJUTT Tõlge: Urmas Kook Fotod: erakogu, Sport-Ekspress KAHEKÜMNENDA SAJANDI PARIM VÕISTKOND Tatjana Lebedeva, olümpiavõitja: Olin 12aastane, kui need tähed tõusid olümpiapjedestaali kõrgeimale astmele. Mäletan selgelt siiani, kui tihti kostis koolis selliseid nimesid nagu Sabonis, Tarakanov, Volkov, Chomičius, Kurtinaitis... Hiljem sain teada meie kuldse koondise arsti, Vassili Avramenko kaudu selle suure meeskonna sisemaailma mõningaid saladusi. Iga mängija oli ennekõike isiksus ja pea igaüks neist saavutas ka häid tulemusi pärast sportlaskarjääri lõppu, saades ministriteks, poliitikuteks, ärimeesteks ja treeneriteks. 78 BASKETBALL

79 KUUES PEATÜKK Nõukogude Globetrotters Enne mänge Atlantaga toimus Hollandis olümpia kvalifikatsiooniturniir, kus meie koondis tõmbas kõigile koti pähe... (Küsimused esitab raamatus Vladimir Možaitšev, ajalehe Sport-Ekspress sportmängude osakonna juhataja, vastab NSV Liidu koondise arst Vassili Avramenko.) Vassili Avramenko: Teil on õigus, paljud ennustasid, et see kvalifikatsioon ei saa olema kergete killast, aga meie meeskond lihtsalt hävitas kõik vastased! Näitasime esmaklassilist mängu mõningad kõrge hinnanguga meeskonnad lausa purustati. Kui ma ei eksi, siis mängus Itaalia vastu säras tablool mingil hetkel seis 90 : 40 meie kasuks. Aga supertähtedest koosneva jugode võistkonna tuju rikkusime nii ära, et nad hakkasid avalikult toorutsema ja provotseerisid kakluse. Üldiselt olid nad alati tuntud selle poolest, et üritasid varjatult lükata või küünarnukiga äsada. Ühesõnaga provotseerijad. Algatajaks oli Paspalj, kes tegi Volkovile jõhkra vea Saša ütles midagi, mille peale jugo lükkas teda. Selle peale kargas varumeeste pingil minu kõrval istunud Belostennõi hetkega püsti, jooksis solvaja poole ja vajutas joonelt talle rusikaga nina pihta. Verd oli palju, ninaluu loomulikult puru ja siis läks lahti meeskonnad vehklesid täiskoosseisus. Ausalt öeldes korvpallis ma midagi sellist varem näinud ei olnud ja ega ole ka hiljem oma pika karjääri jooksul. Paspalj mängis olümpial selle tulemusena spetsiaalses maskis, meie omad õnneks tõsiseid traumasid ei saanud. Mäng mängiti lõpuni ja väljakult lahkuti vaat et üksteist emmates. Sel hetkel puudus meil Hollandis koosseisust Sabonis tema ühines koondisega vahetult enne Souli. Ja muide, temaga me olümpia avakohtumise Jugoslaaviale kaotasime, ilmselt selleks, et finaalis võtta veenev revanš. Aleksander Volkov: Olümpiaeelne turniir Hollandis sai ilma Saboniseta mängivale koondisele tippesinemiseks. Kohale olid sõitnud kõik Euroopa parimad selleks, et pääseda olümpiale. Paljud ennustasid NSVLi võimalusi kolme hulka tulla küllaltki väikseks. Ainukesed, kes meiega võrdselt mängisid, olid jugoslaavlased, teised põrmustasime. Turniiri viimastel päevadel, olles meie mängust vaimustunud, riputasid Hollandi pealtvaatajad tribüünidele välja plakati Nõukogude Globetrotters. Vaatamata heale esinemisele valdas mind tunne, et ilma Saboniseta saab meil Soulis olema raske ameeriklastele vastu seista üks asi on Euroopa, teine olümpiamängud. Olümpia kvalifikatsiooniturniir Rotterdamis: 1. voor NSVL-Kreeka 82 : voor NSVL-SFV 121 : voor NSVL-Jugoslaavia 86 : voor NSVL-Suurbritannia 123 : voor NSVL-Hispaania 129 : voor NSVL-Itaalia 107 : voor NSVL-Prantsusmaa 111 : 71 Lõppjärjestus: 1. NSVL (7 võitu, 0 kaotust, korvide suhe 759 : 574) 2. Jugoslaavia (6 : 1, 668 : 576) 3. Hispaania (4 : 3, 637 : 618) 4. Itaalia (4 : 3, 621 : 597) 5. Kreeka (4 : 3, 623 : 602) 6. Suurbritannia (2 : 5, 556 : 660) 7. SFV (1 : 6, 606 : 711) 8. Prantsusmaa (0 : 7, 549 : 681) Nõukogude mängijate statistika (punktid,lauapallid, korvisöödud, mängud) Kurtinaitis Marčiulionis Chomičius Tarakanov Volkov Tihhonenko Belostennõi Goborov Miglinieks Sokk Pankraškin Tkatšenko BASKETBALL 79

80 KOHTUNIKE TÖÖMAILT Foto: Siim Semiskar ARBIITER AARE HALLIKO VEERUD Jätkub rubriik kohtunike tööst, millega tegime algust aprillinumbris. Kõigepealt toome ära ka aprillikuu küsimustele õige vastuse andnud. Parimaks osutus Pille Raud, kes vastas õigesti viiest küsimusest neljale. Ees on ootamas suvi, mille jooksul meie mitmed koondised osalevad eri turniiridel. Samuti on töös eestlastest FIBA kategooria kohtunikud. Esimesena alustab Zaragozas U17 MMiga Aare Halliko 22. juunil. Sel korral peetakse nii tütarlaste kui ka noormeeste MM samas paigas, seega kokku tuleb 32 võistkonda. Aarele on see teine MM-turniir. Kohe pärast MMi (9.07) algavad Aare Hallikol Portugalis, Matosinhoses, tütarlaste U20 EMi A-divisjoni mängud. Päev varem, 8. juulil alustab Tanel Suslov Gruusias, Tbilisis, tütarlaste U18 C-divisjoni turniiri, mis on tema esimene turniir suvel. 15. juulil algab Mart Uuehendriku turniir Kreekas, Halkidas, kus osalevad noormeeste U20 B-divisjoni võistkonnad. Osaleb ka Eesti koondis. Suvel on töös ka meie komissar Atso Matsalu, kes alustab oma turniiri 16. juulil Soomes, Helsingis, kus U20 noormehed mängivad A-divisjoni mänge. 23. juulil alustab oma suve esimest turniiri Rain Peerandi, kes teenindab kohtunikuna tütarlaste U18 B-divisjoni mänge Bosnias ja Hertsegoviinas, Sarajevos. Suve kolmandat turniiri vilistab Aare Halliko 29. juulil Skopjes, Makedoonias, kus U18 noormehed mängivad B-divisjonis. Osaleb ka Eesti koondis. 5. augustil alustab Tanel Suslov oma teist suvist turniiri Rumeenias, Oradeas, tegemist on U16 tütarlaste B- divisjoni turniiriga. Sealgi on võistlemas Eesti neiud. Suve lõpetab Rain Peerandi U16 noormeeste A-divisjoni turniiriga Poolas, Radomis, mis algab 12. augustil. Ainsa A-divisjoni koondisega on esindatud ka Eesti. Turniiridel on kohtunikel tarvis vilistada igal mängupäeval, mis teeb kokku ühel turniiril uue süsteemi järgi seitse mängu. Seega kohtunikel tuleb päris tihe suvi. Lisaks traditsioonilisele saalikorvpallile on suvel ka väga populaarne 3x3 tänavakorvpall, kus Eestil on alates eelmisest aastast ka kaks FIBA kategooria kohtunikku Jegor Mitrofanski ja Rauno Peerandi. Esimesed määramised on ka neile tehtud ja loodetavasti näeme neid eri FIBA etappidel vilistamas. ***** Eduka välishooaja kokkuvõtteks Hooaeg 2015/2016 rahvusvahelisel tasandil oli Eesti kohtunike jaoks rõõmustav. Vilistati Euroliiga, Eurocupi, FIBA Europe Cupi, FIBA naiste Euroliiga, FIBA naiste EuroCupi ja VTB Ühisliiga mänge. Mängude koguarv kõigi liigade peale kokku oli üle 100. Samuti olid mängudel meie komissarid Atso Matsalu ja Andres Tobi, kes osalesid FIBA sarjade mängudel ning samuti VTB Ühisliiga mängudel. Vilistamisele lisaks osalesid Aare Halliko ja Rain Peerandi FIBA instruktorite esimese astme koolitusel, mis on pilootprojekt ette valmistamaks kohtunike koolitajaid ühistel alustel. Mõlemad läbisid esimese etapi, sooritades eksamid positiivselt. Lisaks sellele on Rain Peerandi jätkuvalt FIBA potential referees i grupis, kellest FIBA loodab tulevikus tippkohtunikke ning kellega tehakse eraldi tööd. Rainil on jäänud veel üks hooaeg seal grupis osalemiseks. Samuti sai Rain Peerandi kutse osalemaks juuli alguses Türgis toimuval U20 noormeeste turniiril, mille raames toimub Talent Camp, kohtunike laager. Sinna sai kutse ainult kuus FIBA noort ja potentsiaalset kohtunikku. Seega kindlasti väga suur tunnustus Raini tehtud tööle! KÜSIMUSED: 1. Kas jalaga mängu peaks kohtunik fikseerima alati, kui pall puudutab mängija jalga puusast kuni jalalabani? a) Jah. b) Ei. 2. Diskvalifitseeritud mängija a) peab minema riietusruumi või lahkuma spordihoonest. b) võib jääda võistkonna pingile, kuid ei tohi enam mängus osaleda. c) võib minna tribüünile pealtvaatajaks. 3. Mäng lõppeb, kui ühel võistkonnal jääb väljakule vähem kui a) üks mängija. b) kaks mängijat. c) kolm mängijat. 4. Kui mängija ei ole kantud mänguprotokolli ja ta saabub mängule poolajal, kas siis tohib teda protokolli lisada, kui seal on veel tühi rida tema jaoks? a) Jah. b) Ei. 5. Abitreener tohib seista püsti ning võistkonda juhendada, kui a) peatreener istub. b) alati võib. c) peatreener on treeneri ala teises otsas. 80 BASKETBALL

81 BASKETBALL 81

82 PALJU ÕNNE! Palju õnne sünnipäevaks! Aleksei Tammiste (70) 3.08 Andres Metsar (65) 5.08 Raido Pomerants (30) 6.08 Taavi Toomel (40) Timo Ilves (30) Mart Vigla (40) Anneli Peterson (30) Peep Aaviksoo (60) Janis Vahter (30) Eva Laidvee Kärmas (70) * * * * Heiko Rannula (33), Kaia Kosk (27) Paul Kalle (48) Kersti Sirel (62), Karin Murd (46) Olari Narits (34) 2.08 Vladimir Vahrušev (53), Indrek Kaarlep (38) 3.08 Priit Kaasik (49) 4.08 Andres Elmik (48), Mari Saarniit (39) 5.08 Pille-Riin Satsi (34) 6.08 Allar-Raul Antson (26) 7.08 Riho Rasmann (53), Ruth Fain (43), Kristiina Tukk (27) 8.08 Kristjan Rahu (44), Kalev Kruus (37), Sven Pugonen (36) 9.08 Andres Tobi (54), Toomas Nõmmiste (44) Riho Soonik (59), Sten Vendel (38), Andres Zoober (32) Viktor Dergatšov (59), Pille-Riin Tammik (33) Igor Solomkin (58), Mare Krutta Nõmmik (53), Taavi Kangur (42), Kristi Kallassalu (38) Birgit Piibur (22) Katrin Aava (53), Toomas Raadik (26) Terron Lenear (37), Sheila Kodanik (36) Valdur Kalme (50), Joonas Järveläinen (26) Gerli Odrusk (33) Raivo Tralla (55), Erik Mäe (29) Kaido Seil (41), Meelis Songe (38) Raido Rebane (31) Ville Arike (46), Valdo Lips (46) 82 BASKETBALL

83 BASKETBALL 3

84 4 BASKETBALL